soovisid sõdida kasvõi selleks, et näha üldiselt väärikamad, mitte vaid võidu pärast, hoolimata sellest, et britid võitlesid võõra riigi eest. Br väed ei võidelnud reegline mitte kunagi surmani. Churchill aga kuulutas, et ,,Me ei alistu kunagi". Briti tugevus koondus eelkõige mereväele, kuid jõudu oli rohkem ka õhus. Kuigi nad seda ei teadnud, oli neil rohkem lennukeid kui Sks-l. Ingalsed ülehindasid Sks-d, nagu ka sakslased ise. Sks oli kindel, et peagi on In pommitajatest pooled hävitatud ja sõda on samahästi kui võidetud. Tegelikult hävitasid Br järjekindlalt Sks väge, rohkem kui ise kaotas. joon. lk 367. Kõiki germaani rahvaid, keda Sks hõivas, peeti ,,eluväärtuslikuks", ja neid ei tapetud, v.a. juudid. Idapoolseid rahvad (Poola), peeti aga rassiliselt alamaks. Sks ilmutasid kohutavat julmust sealsete inimeste vastu. Prantsusmaa, 1940 -> II raamat. ,,Õitsegu kaos" H oli istunud vangis vähetuntud poliitilise agitaatorina
Samiiniga reostunud pinnase maht oli 33 m3. Suuri pinnasekahjustusi tekitas ka Nõukogude armee kaevandus tegevus. Kruusa ja liiva viidi karjääridest kokku minema umbes 1.5 miljonit kantmeetrit. Kaevandamisega rikuti jäädavalt geomorfoloogiliselt huvitavad pinnavormid. Laeva (Utsali) polügon oli Jõgeva ja Tartu piirkonda moodustatud sõjaväe kasutuses olev maa-ala. Utsali külaelanikud sunniti kodudest lahkuma. 1954. aastal hakkasid polügonil lennuvägede väljaõpped. Pommitajatest tulistati pardakahuritega ning heideti erineva tugevusega pomme. Väiksemaid auke tekitanud pardakahurid, tekitasid pinnasesse umbes poole meetri suurusi lehtreid. Võimsamate laengutega pommid, aga tekitasid pinnasesse üle 12 m läbimõõduga lehtreid. Polügoni oli ehitatud mitmeid immiteeritud sõjaväeobjekte (lennuväljasid, maju, jms). Imiteeritud lennuvälja alust maad oli üritatud künda ning sellega seoses oli tekitatud pinnasele mitmesuguseid kahjustusi
Arvatakse, et Auschwitz II suri kokku umbes 1,6 miljonit inimest. Auschwitz III Auschwitz III, tuntud ka kui Monowitz, oli suurim all-laager Auschwitzis. Laager sai oma nime poola küla Monowice järgi. Monowitz oli tööstuslaagrite peakontor. Vajadus uue laagri järele tekkis siis, kui Saksamaa keemia firma IG Farbenindustrie A.G tahtis hakkata tootma sünteetilise kummi ja vedelkütust. Algselt pidavat uus laager rajatama Silesiasse, vaenlaste pommitajatest eemal. Lõplik otsus laagri asukoha kohta tehti detsembris 1940 ja jaanuaris 1941. Uueks asukohaks valiti Ida-Oswiecimi külad Dwory ja Monowice. Otsus laager just sinna rajada, põhines faktidel, et Dworu ja Monowice asusid heas geograafilises paigas. Seal oli juurdepääs vajalikele maavaradele, näiteks kivisöele. Asjale lisas kindlust ka fakt, et sakslased said hakata tööstustes kasutama Auschwitzi vange. Esimesed veoautod vangidega asusid Monowice poole teele aprillis 1941
Siinkohal jääb selgusetuks veel eelnevad sammud/tegevused Abhaasia ning Lõuna-Osseetiaga suhete tugevdamiseks. Sõja käik 7. augusti ööl alustas Gruusia suurtükivägi Lõuna-Osseetia pealinna Tshinvali pommitamist. Ootel olid ka teised Gruusia väed, mis peagi astusid sõtta ka Venemaa, Lõuna-Osseetia ja Abhaasia relvastatud jõugud. Vastaspool suutis lühikese ajaga peatada Gruusia vägede edasitungi Lõuna-Osseetiasse. Vastulöögina liikus oma pommitajatest ja Musta mere laevastikust turvatud Vene sõjavägi Gruusia sisemusse ning sulges riigi põhilise idast läände viiva tee, mis ulatus Poti sadamast peaaegu, et Gruusia pealinna Tbilisini välja. Vastuolust arenes välja kombinatsioon riigisisesest ja välisest sõjast. Ühel pool oli Gruusia, teisel pool aga Venemaa koos Lõuna-Osseetia ja Abhaasiaga. Mitmetel puhkudel rikuti sõjas ka rahvusvahelisi inimõigusi, seda eelkõige Lõuna-Osseetia relvastatud grupeeringute poolt,
metsadesse. Maa alla. See kuradi Hitler tuli ja küsis Speeri käest, et kas on ika kindel, et Vene pommitajad seda punkrit üles ei leia? Ma sain nii vihaseks, et ütlesin Hitlerile: vaadake, härra, kuna see klooster paiknes seitsme kilomeetri kõrgusel ja see siin on selle absoluutne koopia, siis aegruumilise nihke tõttu vene pommitajad ei lenda mitte selle punkri kohalt, vaid selle alt läbi! Vaikus. Isegi kärbes pani tiivad kokku, no kuulis vene pommitajatest. Ilmselt oli isane kärbes. Need Vene lendurid, kes Tallinnat pommitasid, olid ju naised. See selleks. Mis Hitler ütles? Oli vait ja saatis mind rindele. Sattusin sõjavangi. NIKOLAI Edasi. PIKK FELIX Aga ma olen ju tark. Siis ehitasimegi samasuguse punkri Moskva alla. See on praegu metroojaam – õigemini sõlmpunkt - Biblioteka Imeni Lenina. See on ju hea, et eestlaste lennuväe pommitajad lendavad hoopis BIBLIOTEKA IMENI LENINA alt läbi.
annaabi.ee 
