11. Miks ei räägi Paul kodus puhkusel käies emale kõigest sellest, mida on pidanud sõjas läbi elema? Paul ei taha sõjast üldse rääkida, sest ta teab, et teda ei mõisteta ning inimesed ei saa aru, mida see sõda õigupoolest tähendab. Kindlasti ei taha ta ka, et ema muretseks, kuna too niigi haige on. Paul ei taha näha ema kannatamas tema murede/elu pärast. 12. Mis juhtub kui Paul satub koos vaenlasega pommilehtrisse? Ta sattus valesse kraatrisse ning teeskles algul surnut. Pommitamise tõttu ei saanud ta sealt lahkuda. Sinna kukkus või hüppas üks vastastest. Paul pussitas teda. Päeva ajal too liigutab end ning Paul üritab teda ravitseda, mees sureb ikkagi. 13. Kuidas sureb maakaitseväelane Stanislaus Katczinsky? Ühel hilissuvepäeval toidutoomisel saab Kat pihta, ta sääreluud tabab mürsukild. Seepeale võtab Paul ta selga, et toimetada ta sanitaride juurde
Nad on näljas, räpased ning P tunneb neile kaasa. Ta annab neile sigarette ja ka süüa. P-d tuleb isa vaatama ja räägib, et ema on väga haige ta viidi haiglasse. Isa annab talle koti kartulikotlette, mida ema oli talle ise küpsetanud. IX P naaseb rindele ja kohtub oma kaaslastega. Nende väeosa tuleb vaatama ka keiser. Kuna P tunneb end puhkusele pääsemise pärast halvasti, läheb ta vabatahtlikult luureretkele. Sel ajal algab aga rünnak ja P varjub ühte pommilehtrisse. Ta kuuleb vaenlasi liikumas ja ta teeskleb lehtris surnut. Järsku hüppab üks vaenlane lehtrisse ja P ründab teda noaga, kuid ei tapa teda. Hommikul vaatab P vaenlase vigastusi ja seob ta haava kinni. P hakkab mõtlema selle mehe omaste peale ja kahetseb oma tegu. Ta vaatab ka vaenlase nime see oli trükkal Gerard Duval. Ta sureb. Lõpuks jääb rinne rahulikumaks ja P hakkab omade juurde roomama. See õnnestub ja kõik on rõõmsad, et surnuks peetud P elus on. X
Paari päeva pärast hääl vaibub. Sõdurid korjasid granaatide vasest rõngaid ja prantsuse valgusrakettide siidist langevarje, et need kodustele saata (esimeste vajalikkust ei osatud seletada, kuid teistest tehti pluuse). Taas toodi juurde uusi noori sõdureid, kes polnud mingit väljaõpet saanud. Lahingus langes neid hulgaliselt. Ellujäänuid õpetasid vanemad sõdurid varjuma ning relvi kasutama. Lahingutegevuses oli ka Himmelstoß hädine. Tühise kriimustusega puges ta pommilehtrisse peitu. Haie Westhaus vaevles seljavigastuse käes. Arvati, et ega ta kaua enam ei ela. Teine kompanii vahetatakse välja ning viidi mujale. Sajaviiekümnest mehesst oli alles jäänud kolkümmend kaks. VII Mehed viiakse tagalasse, et üksust formeerida. Himmelstoß teeb ettepaneku hästi läbi saada. Mõni aeg tagsi oli eksisteerinud rindeteater. Avastati etenduse kuulutused. Ühel plakatil oli noor naine. Sõdurite jaoks oli see imeline vaatepilt. Mehed käisid õhtuti kanalis ujumas
jääb puudu. Suhtusime õrnalt maailma, ei uskunud, et midagi eales võiks lõppeda. Aga nüüd oleme ükskõiksed, me pole muretud, oleme julmad. Toome aina haavatuid ära, aga ühte otsime juba 3 päeva, kompaniiülem lubas, et kes ta leiab saab eelispuhkuse ja 3 päeva veel. Algul ta karjus appi, teisel päeval rääkis omas tarust naise ja lapsega ja täna nutab ja oigab. Kaotame üheainsa päeva jooksul 11 meest, neist 5 sanitarid. Esialgu paneme surnud ühte suurde pommilehtrisse. Kõige rohkem langeb nekruteid, kuna nad uued ja ei tea varjumisest midagi. On vaja teadmisi ja kogemusi, sõdur peab tundma maastikku. Satun kokku Himmelstobiga, kes on natukene haavatud, ta ei lähe välja teisi aitama, kuna on argpüks, mu peks ei aita, alles siis läheb, kui leitnant annab käsu. Haie tassitakse puruks käristatud seljaga ära, surun ta kätt ja ta ütleb:" lips läbi Paul." Meid vahetatakse välja, meie kompaniist on järel ainult 3. Minnes oli meid 150, nüüd 32
laager. Nad on näljas, räpased ning P tunneb neile kaasa. Ta annab neile sigarette ja ka süüa. Pd tuleb isa vaatama ja räägib, et ema on väga haige ta viidi haiglasse. Isa annab talle koti kartulikotlette, mida ema oli talle ise küpsetanud. IX P naaseb rindele ja kohtub oma kaaslastega. Nende väeosa tuleb vaatama ka keiser. Kuna P tunneb end puhkusele pääsemise pärast halvasti, läheb ta vabatahtlikult luureretkele. Sel ajal algab aga rünnak ja P varjub ühte pommilehtrisse. Ta kuuleb vaenlasi liikumas ja ta teeskleb lehtris surnut. Järsku hüppab üks vaenlane lehtrisse ja P ründab teda noaga, kuid ei tapa teda. Hommikul vaatab P vaenlase vigastusi ja seob ta haava kinni. P hakkab mõtlema selle mehe omaste peale ja kahetseb oma tegu. Ta vaatab ka vaenlase nime see oli trükkal Gerard Duval. Ta sureb. Lõpuks jääb rinne rahulikumaks ja P hakkab omade juurde roomama. See õnnestub ja kõik on rõõmsad, et surnuks peetud P elus on. X
annaabi.ee 
