rüütliomadusi ja teeb temast terve Venemaa eest võitleja. Igatsus kaotatud ühtuse järele toob teksti hulgaliselt motiive ja kujundeid rahvaluulest, tollal juba taunitavast paganlikkust. Teoses esinevad vanavene jumalad, kosmogroonilised sümbolid, hingestatud loodus. 2 N. Lukina Nii ühendab autor Igori konflikti polovetsidega kõrgesihiliseks üleüldiseks võitluseks ning paneb seda võimendama looduse ja loomad. Autor hindab teoses sündmusi, tutvustab vürstide suguvõsa, ennustab saatust pärast Igori kaotust ja kutsub ühinema. Erandlikuna oma kujundirohkuses ja zanrilises ebamäärasuses vajus "Lugu Igori sõjaretkest" kauaks unustuste hõlma. 1985. aasta NK Liidu postmark D. Denisov 1972 Lühitutvustus Kiievis valitses Igor, kallale tungis polovetside hõim. Toimub võitlus Igori
Hüüdnmeks hiljem monomahh. Initsiaatoriks ühel vürstide Lubetsi kokkutulek, ahetakse arutada läbi tekkinud probleemid. Vljadimir üritab Olegi üle kohut mõista. Kokkutulekust ei saa asja, iga üks valitseja oma isa maal, mille Jaroslav Tark talle määras. Kiievi vürstiks sel ajal Svjatopolk, 1097 avastatakse Kiievis Svjatopolki vastu vandenõu. Ühels prganiseerijaks olnud ka Vladimir Monomahh. Olukord segane ja rahutu. Vladimir otsustab seda ära kasutada, sõlmib Olegi ja polovetsidega liidu. Kuna Kiievi bojaarid polovetside tõttu ei toeta Vladimirit, lahkuvad väed Kiievi alt. Vladimir saadab salaagendid Svatopolki õukonda, et seal pahateod kirja pandaks. Svjatopolki ajal kehtestatakse Kiievis soolamaks ja monopol. Ainult vürstil õigus soolaga kaubelda. Ja kalliks hinna panna. Kui Svjatopolk sureb, siis tekib soolamäss. Rahvas soolaladusid rüüstama ja kui juba neid, siis ka teisi ladusid. Mäss puhkes suures Kiievis. Nüüd Kiievi bojaarid leiavad, et ainsana suudaks
· Paatoses peitub ka kriitiline suhtumine Igori kui ühtsuse lõhkujasse; samas ülistab autor Igori rüütliomadusi. · Teos esindab juba hääbuvat suulist malevaeepost selles peaaegu puudub religioosne aupaiste. Sega vastuolus tollase kirjandustraditsiooniga. · Igatsus kaotatud ühtsuse järele toob sisse motiive rahvaluulest, paganlikkust. Teoses esinevad vanavene jumalad, kosmogoonilised sümbolid, hingestatud loodus. · Võitlus polovetsidega on õilis ja seda võimendavad loodus, loomad ja taimed. · Eepos vajus erandliku teosena kauaks unustuste hõlma, trükiti 19. sajandi alguses alles uuema vene keele tõlkes. 4. Keskaja rüütlikirjandus (Parzival) (XIIXIII sajand ) · Rüütlikirjandus jaguneb rüütliromaanideks ja kurtuaasseks (õukondlikuks) luuleks. · Valdavalt ilmalik, eemaldus kirikudogmadest. · Prantsusmaal nimetati kurtuaasset luulet trubaduuride luuleks, saksamaal olid nad
Venemaad ja kutsub vürste välisvaenlaste vastu ühinema. Kriitiline suhtumine Igorisse kui ühtsuse lõhkujasse, samas ülistab autor Igori rüütellikke omadusi. Laul esindab juba hääbuvat suulist malevaeepost peaaegu pole religioosset aupaistet, mis on tollase kirjandustraditsiooniga vastuolus. Igatsus kaotatud Venemaa ühtsuse järele toob sisse motiive rahvaluulest ja paganlikkust (vanavene jumalad, kosmogoonilised sümbolid, hingestatud loodus). Võitlus polovetsidega on õilis seda võimendavad loodus, loomad ja taimed. Eepos unustatakse, kuni 19.saj trükitakse uues vene keeles ümber. 4) Keskaja rüütlikirjandus 12.saj keskel sai Lä-Euroopas mõjukaks juhtiva ühiskonnaklassi ehk rüütelkonna kultuur. Selleks ajaks olid kujunenud võimsad feodaalvaldused ja ehitatud lääniisandate uhked lossid, kus rahuaegadel muutus tähtsaks õukonnaelu oma kombestiku ja normidega
annaabi.ee 
