osoiku um Krüogeen m 542-1000milj Ton Mesoproterozoi Sten kum Ectas 1000-1600milj Calymn 542- Paleoproterozoi Stather 2500 kum Orosir milj 1600-2500milj Rhyac Sider Arhaik Neoarhaikum põhiliselt um 2500-2800milj polnudgi,sest maa atmosfäär koosnest surmavatest gaasidest Mesoarhaikum 2800-3200milj Paleoarhaikum Ei eristata 3200-3600milj ajastuid 2500- Eoarhaikum 4600mi 3600-4600milj lj
ei olnud ka mujalt, siis oli kaotus kindel. Kolmas väga mõjub põhjus vabadusvõitluse kaotamiseks oli eestalste killustatus. Kuna Eesti maakondade vähel puudus kontakt. See oli küll olemas, aga see oli minimaalne. Sellist riiki nagu ,,Eesti" polnud otseses mõttes olemas. Eestlastel puudus ühtekuuluvus tunne ja ühtne riik, iga maakond võitles enda eest üksi koos oma väheste sõjameestega. Vastased tulid aga rüüstama ja ristiusku peale suruma alati suure armeega ning nii polnudgi eestlastel suuri võimalusi vastu löömiseks. Eestlased ei oleks saanud kuidagi võitlust võita, kuna puudus kokkuhoimine. Miks muidu 1991 Eesti sai vabaks? Sellepärast, et inimesed tulid kokku ja laulsid ennast vabaks. Nad tahtsid vabaks saada ja olla üks rahvus. Muistse vabadusvõitluse ajal polnud kokkuhoidmist ja rahvustunnet ning igasugune võit sakslaste üle oleks olnud võimatu. Neljandaks ja väga mõjuvaks põhjuseks miks eestlased siiski lüüa said, oli
sõjaväekorra, siis oleksid nad suutnud vastastele palju suuremat vastupanu osutada. Seega oleks eestlased nii suutnud oma vabadust kaitsta. Teine märkimist vääriv põhjus, miks eestlased alla jäid, oli rahva killustatus. Eestlastel puudus kokku hoidmine ja ühtne riik, iga maakond võitles enda eest üksi kos oma väheste sõjameestega. Vastased tulid aga rüüstama ja ristiusku peale suruma alati suure armeega ning nii polnudgi eestlastel suuri võimalusi vastu löömiseks. Seega oleksid pidanud eestlased palju rohkem kokku hoidma. Üks hea võimalus selleks oleks olnud valida rahvale üks juht, kes oleks eeskujuks ja allutaks kõikide maakondade juhid ja rahva koostööle, et ühiselt vabaduse eest võidelda. Arvestades selliseid tegureid, saab öelda, et ühtse ja võimsa rahvana oleks oleks eestlased suutnud vastastele vastu hakata ja säilitada senist vabadust.
See tundus Sid Halley´le see liiga kahtlane ja asus asja oma käeliselt uurima. Muidugi ei saanud see kerge olema kuna oli palju isikuid kes hakkasid uurimist segama, segajateks olid ka need kes tegelikusl ei olnud otseselt mõrvaga seotud. Kuna kardeti et Sid jõuab ka nede saladusteni. Ja hakati Sidi ja tema naist Marinat hoiatama kuna ta ikka tagasi ei tõmmanud, ega lõpetanud uurimist hakkati juba neid terroriseerima. Ta uuris ka selle välja kes selle taga oli, kuid tuli välja et see polnudgi tegelik mõrvar. Sid´l oli ka kahtlus aluseid kellel olek isegi ka mõrvaks motiiv olemas aga mõnel suurem-ja mõne väiksem motiiv. Üks kahtlus alustest oli ka Bill Barton, kuna Huw oli mehkendanud ta naisega. Aga Huw oli helistanud Sid´le ja oli olnud väga paanikas ja surma hirmul aga ta ei saanud öelda miks ja see oli enne seda kui Bill teada sai et Huw ta naisega oli, siis Sid välistas selle, et Bill on süütu.
Töö käigus ma ei mõtlenud ültse metafooride, võrdluste, epiteetide ega personifikatsioonide peale. Kui ma luuletusi tegin kuulasin muusikat ja need luuletused lähevad muusikaga riimi. Paljude luuletuste kirjutamiseks sain inspiratsiooni muusikast. Muusikat kuulates kuulasin muusika riime. Kas need olid armastus stiilis või laste stiilis või ültse ulme stiilis. Kõige raskem oli kirjutada sissejuhatust ja kokkuvõttet. Raske oli ka seesama teooria osa. See töö väga raske polnudgi aga lihtsalt sihuke õudne, ja natuke raske. Kõige raskem luuletus mis ma tegin oli õnnelikus. Seal ma proovisin kõike kuidagi imelikult riimi panna, et tuleks nagu professionaalse kirjaniku tehtud. Töö käigus oli mõni asi väga raske, kuna mõistus enam hästi ei võtnud ja läksid üleridaliselt riimi. Seda töö käiku tehas ma olin ka netis, aga siis vaatasin muid videosid, või kuulasin mida videos räägitakse. Kokku öeldes, ma arvan, et
sõbradad. Marko kiitis selle heaks kuid oli nagu natuke solvunud, Kaire oli julmalt pettunud ning Kerli ütles et ta teadis seda. Ei tea küll kust ? Nh igatahes lõppes meie tänane päev hästi ning õhtul rääkisime veel õudukaid. Me saime Kairega irw (sorry see on lihtsalt nii nõme nimi ) suurteks sõpradeks, ning ma toetasin teda pankroti pärast. Kõige õudsama jutu rääkis Marko. Ma ei suutnud magama ka veel jääda.Kuid lõpuks Marko kaisus mõtlesin et ma polnudgi täna nii hull tibi kui ma muidu olen. Et ma hakkan paranema tibisusest. *** Hommikul ärgates oli mul väga paha tuju. Kuid telle tuju tõstis 100 % kui nägime et pooled meist olid ära pasteeriud. Of coorse mitte mina ega Kaire ega Marko .Neid oli nii naljakas vaadata.Ainult väike halb asi oli see et ühel tüdrukul oli allgergia selle vastu ning ta viidi haiglasse.Pärast seda vahejuhutumit lõppeski meie tilluke matk. Veel sain ma teada Marko numbri aww ja msnni . Mul on
kanda. Nende majja tuli ka üks tüdruk, kes algul ei rääkinud sõnagi. Tal oli vaid kiri ja kast vanemate luudega, et nad sinna maha maetaks. See laps ei söönud algul midagi, ja ei saanud milleski aru aga teda hakati ta ema nime järgi kutsuma Rebecaks. Varsti nägi aga indiaanlane, et tal on hoopis see unetuse haigus, ja et varsti on kõik haiged ja ta vend põgenesgi.. Nad pidid kõik mälu kaotama ag siis panid nad kõigele sildid peale.. Ursula tegeles palju tööga nii et tal polnudgi aega lastega tegelda. Aureliano aga õppis kullassepaks. Nad elasid õnnelikuks varsti ka Rebeca sulandus perekonda aga na elasid kui unenäos, kuna terve linn oli haige vaid kellukestega olid terved Ursula tegi karamelli komme . Siis aga saabus ravim koos surnuks peetud mustlasega, kes oli oma hõimust välja visatud. See oli Melquiades. Ta tõi kaamera ja tegi pilte... dagerrotüüpi... Siis aga läks Aureliano linna ja sinna oli tulnud paks mustlane ja neiu , kes temale tuult tegi
annaabi.ee 
