Polmeerid jaotatakse struktuuri alusel - termoplastsed - termoreaktiivsed elastomeerid #- polmeetide valmistamise kigus liidetakse monomeetri ketiks vi vrguks st. polmeriseeritakse Misted - Polmeer- hetaolistest llidest (monomeeridest) koosnev suure molekulmassiga aine - Plastmass- koosneb polmeerist ja erinevatest side- ja abiainetest. Head kljed Odavad CH2=CH-CH3+CH2=CH-CH3+CH2=CH-CH3 POLMERISATSIOON. Termoplastsed polmeerid : - molekulide ahelad on vga pikad ja psivad koos fsikaliste judude mjul. - temperatuuri mjul vivad ahelad ksteise suhtes liikuda - vimaldab sulatada ja tdelda neid mitmeid kordi - Puudub kindel sulamistemperatuur . On sulamispiirid sulamispiiride vahemikus on vimalik plastikuid vnta, keerata, keevitada 50kraadi on pehmenemis vahemiks , ehk sulamis piir, sel ajal on vimalik plastiukud vnata TERMOREAKTIIVSED POLMEERID : - molekulide ahelad on lhikesed ja omavahel seotud piksidemetega.
Need ribonukleiinhappe rna ja dna koostises. Kuuessinikulistest suhkrutest olumised on: glkoos ja fruktoos. C6H12O6,fotosnteesi abil. Loomad savad aga toidust. 17,6 kJ/g salvestatud energiat saab kasutada elutegevuses. Oligosahhariidid- madalmolekulaarsed orgaanilised hendid, kahe-kolme monosahariidi omavahelisel hinemisel. Maltoos koosenb aga kahest glkoosijgist. Piimas sisaldub laktoos e piimsuhkur, energia saamiseks. Polsahhariidid on krgemolekulaarsed orgaanilised hendid (polmeerid), (monomeerid) monosahariidid? Trklis,tselluoos ja glkogeen. Trklis peamise polsahhariide.keskmiseks 1 miljon molekulmass. Taimed kasutavad trklist energia saamiseks. Lagundavad glkoosi molekulideks. Tselluoos puitunud varrega taimede massist, loomades aga maksas ja lihastes,trklise ehk glkogeeni molekulina. Kitiin- seente rakus ja lutikates. Lmmastikku sisaldav suhkur. Lipiidid on organismide energiaallikaks. 38,9kJ/g,rasva kasutatakse talvel elamiseks,energia saamiseks.
Tema molekuli lhustavad bakterid ja seenekesed. Tselluloos on organismis konstruktsioonimaterjal. tselluloosirikkamad materjalid on ntks puuvill.RAsvad on tekkinud gltseroolist ja rasvhapetest. Rasvhapped on pika ssivesinikahelaga karbokslhapped. Rasvu leidub kikides elusorganismides, nad on organismis thtsaks varuaineks, mida organism kasutab toidupuuduse korral. .RAsva rsumine thendab rasva oksdeerumist ja lagunemist. Rasvad on vett-trjuvad.Valgud on looduslikud polmeerid, mis koosnevad glkoosi tsklitest/aminohapete jkidest.Aminohapeteks nim. karbokslhappeid, mis sisaldavad ka NH2 rhma. Aminohapete ldvalem on R-CH-COOH. . Valgud on elusorganismides kige thtsamad hendid, mis vtavad vahetult osa oragnismi paljundemisest,kasvamisest.Nad on ehitusmaterjaliks ja osalevad liikumises. Valgud on vga reageerimisvimelised hendid ja vismjude suhtes sna tundlikud, sest nad on temperatuuritundlikud.
C2H22O11 - Suhkrupeet ja roog - Banaanid , arbuusid - Kase- ja vahtramahl - Ehitust testab ssivesikute peamine keemiline omadus - hdrols C11H22O11 + H20 - hdrols - c6h12o6 + c6h12o6 - invertsuhkur on glkoosi ja fruktoosi segu - Ei kristalliseeru SAHHAROOSI OMADUSED : - vrvusetu kristalne aine - lhnatu - lahustub vees - sulab temperatuuril 185C , kuumutamisel le 185 muutub pruunika vrvusega karamelliks - magususelt kolmas looduslik sahhariid TRKLIS TSELLULOOS (C6 H10 05)n - on polmeerid, mille monomeerideks on monosahhariidide jgid - trklis on a- glkoosi polmeer - tselluloos b-glkoosi polmeer (C6 H11 O5)n + H2O ---- hdrols ---- n C6 H12 O6 Trkils : Leidub - taimejuurtes(kartul) - seemnetes(teravili) - valge vrvusega - krudisev pulbriline aine - hgroskoopne - klmas vees ei lahustu - soojas vees trklise terad paisuvad ja moodustavad kliistri - ensmide toimel hdrolsub Tselluloos - koosneb samuti glkoosi molekulides (b-glkoosijkidest)
Meie teadmised elu tekke kohta on puudulikud ja tidetud paljude spekulatsioonidega. See on mistetav, sest pole htset seisukohta selleski, millised tingimused Maal enne elu teket valitsesid. Teadlased on hel arvamusel kll selles, et elu tekkis abiogeenselt nn. rgpuljongis. Esimesed rakud arvatakse olevat tekkinud 3.5 - 4 miljr. aastat tagasi. Ettekujutus kaasaegsetest organismidest lubab oletada, et elu tekkele pidid eelnema (vi sellega kaasnema) jrgmised sndmused: pidid olnud moodustunud polmeerid (RNA) mis olid vimelised isereplitseeruma. pidi tekkinud olema mehhanism, mille abil RNA suunas valgusnteesi (geneetiline kood). Kuna geneetiline kood on praktiliselt hesugune kigil organismidel, pidi ta kinnistuma evolutsiooni vga varajasel etapil. pidid olema tekkinud molekulid, (lipiidid) mis moodustavad membraani ja eraldama muust keskkonnast isereplitseeruva valkude ja RNA segu. Praegu eksisteerivatest organismidest on lihtsaimad mkoplasmad, ilma kestata
aknaraamid viimistlusmaterjalid isolatsioonimaterjalid Olmematerjalid ja koduhooldus TEHISMATERJAL Snteetiline materjal- tehismaterjali alaliik, mida looduses ldse ei leidu ja mis on inimese looming tehismaterjalide kasutusalad: liimid pinnakatted(mbel, kirjutustarbed) plastmassid kunstnahk tekstiilid vrvained LIIMID JA LIIMIMINE Liimitavad pinnad- karedus, hdrofiilsused ained ja hdrofoobsed ained Liimide liigid- prduvad(lahustena) ja prdumatud (polmeersed) spetsiaalliimid Plastmassid polmeerid ja polkondensaadid Termoplastid ja termoreaktiivid ttlemine Tekstiilid liigitus valmistamine ttlemine vrvimine kasutusvaldkonnad Tekstiilide liigitus: A)looduslikud puuvill, lina ja kanepikiud B)siid atsetaatsiid snteeskiud a)polakrlkiud b)polesterkiud Kunstnahk aluskiht ja kattekiht tehisseemisnahk- kattekiht karestakse traatharjaga ja tidetakse lhikeste nailonkiududega tehiskarusnahk- aluskihi klge on sisse kootud pikad dekoratiivsed asjad Tavaprobleemid kodus tolm praht mustus
(kaltsiumkarbonaat), millest koosnevad molluskite karbid. Surnud Kogu maismaa 22-215 molluskite karbid sadenevad ja selle tulemusena tekkis lubjakivi. Lubjakivi vib vees lahustuda ja CO2 vabaneb. Fossiilsed ktused (kivissi, nafta, maagaas) tekkisid iidsete taimede ja loomade jnustest krge temperatuuri ja rhu toimel maakoores. Fossiilsete ktuste kasutamisel vabaneb CO2 atmosfri. Keskkonnamikrobioloogia konspekt 2005; Tri Kolledz 4 Orgaanilise aine anaeroobne lagundamine Keerulised polmeerid nagu tselluloos, trklis, valgud lagundatakse monomeerideks seente ja tselluloltiliste bakterite (Bacteroides succinogenes) poolt. Monomeersed alahikud (suhkrud, aminohapped) lagundatakse kritajate bakterite poolt, mille tulemusena tekivad orgaanilised happed [ butraat ( CH3CH2CH2COO-), propionaat (i.e. CH3CH2COO-] ja alkoholid. Edasine kritamine toimub sntroofsete bakterite Syntrophomonas sp. and Syntrophobacter sp. poolt, mis toodavad atsetaati (
annaabi.ee 
