aastat sellest ajast alates, kui lesk ta trumminahad läbi rääkis. Arst Ilmub noore arsti nägu, nii hea, et kuskile ei kõlba. Lese väimees mõtlik, tark, kõrge lauba ja suurte kõrvadega, kuhu Lesk parajasti elamise õpetust sisse viib, insener, töötab palju. 1.OSA · Lesk kritiseerib arste, kaks teda ravinud tohtrihärrat on lesk hauda aidanud, naisele ei meeldinud ega sobinud ühegi arsti diagnoos. · Lesk meenutab polkovnikut ja seda, kuis ta kallim temasse peaaegu alati taktitundeliselt suhtus ning naisele kuuletus. Välja arvatud korral, mil naine soovis polkovnikult kahurit, et naabri kass maha lasta.*** · Külalised laua ääres imetlevad polkovniku tugevust ja vastupidavust, kes suutis lese kõrval elada jäämata kurdiks või arulagedaks. · Lesk pajatab, kuidas tal haiglas niivõrd igav oli olnud, et sanitaril enda juurde käskis
juba viis pikka aastat sellest ajast alates, kui lesk ta trumminahad läbi rääkis. Arst Ilmub noore arsti nägu, nii hea, et kuskile ei kõlba. Lese väimees mõtlik, tark, kõrge lauba ja suurte kõrvadega, kuhu Lesk parajasti elamise õpetust sisse viib, insener, töötab palju. 1.OSA Lesk kritiseerib arste, kaks teda ravinud tohtrihärrat on lesk hauda aidanud, naisele ei meeldinud ega sobinud ühegi arsti diagnoos. Lesk meenutab polkovnikut ja seda, kuis ta kallim temasse peaaegu alati taktitundeliselt suhtus ning naisele kuuletus. Välja arvatud korral, mil naine soovis polkovnikult kahurit, et naabri kass maha lasta.*** Külalised laua ääres imetlevad polkovniku tugevust ja vastupidavust, kes suutis lese kõrval elada jäämata kurdiks või arulagedaks. Lesk pajatab, kuidas tal haiglas niivõrd igav oli olnud, et sanitaril enda
Rootslaste kätte sattus vangi 10 kindralit, sealhulgas Vene ülemjuhataja Charles Eugène de Croy, tsaari kindralsõjakomissar vürst Jakov Dolgorukov, suurtükiväeülem Imerethi prints Alekhsandri, inseneride ülem kindralleitnant Ludwig Nicolaus von Allart, jalaväekindral Avtomon Golovin, Novgorodi asevalitseja kindral Ivan Jurjevits Trubetskoi, haavatud jalaväekindral Adam van der Weyde, kindralmajor Ivan Ivanovits Buturlin, Poola-Saksi Moskva saadik kindralmajor parun Langen; 10 polkovnikut, sealhulgas Preobrazenski polgu komandör parun Blumberg, suurtükiväe Casimir de Kragen, sotlane Alexander Gordon, Jacques Gordon, Pierre le Fort, Wilhelm van Delden, Schnewentz, Goulitz, Westhoff, Pindegras ja Karl-Gustav Iwanicki ning veel 130 kõrget ohvitseri. Vangi langes ka tsaari ihuarst Dr. Carbonari. Ainsa kindralina pääses kinnivõtmisest Boriss Seremetev, kellest Peeter I tegi järgmisel aastal oma vägede kindralfeldmarssali Fjodor Golovini kõrvale
Junkrukoolid andsid tõuke eesti ohvitserkonna kujunemiseks. Enne seda teenis tsaariarmees ohvitserina vaid üksikuid eestlasi. Ajavahemikus 18701914 lõpetas junkru- või sõjakooli ca 300 eesti rahvusest kaadriohvitseri, kellele lisandus ca 150 reservlipnikku. Esimese maailmasõja ajal ülendati ohvitseriks üle 2300 eestlase. Seega küündis Esimesest maailmasõjast osavõtnud eesti ohvitseride arv kuni 3000 meheni. 20. sajandi alguses teenis Vene armees vähemalt 60 eesti soost polkovnikut ja alampolkovnikut ning 89 eesti päritolu kindralit. Kindralitest jõudis pärast Vabadussõda Eestisse vaid kaks (kindralleitnant Heinrich Rautsmann ja kindralmajor Aleksander Silberg). Kõrgema sõjalise haridusega ehk Kindralstaabi Akadeemia lõpetanuid oli 1314 meest. Eesti Esimeses maailmasõjas Eestist (Eestimaalt ja Liivimaa kubermangu Eesti osast) mobiliseeriti Vene armeesse ligi 100 000 meest, kellest langes umbes 10 000. Ehkki enne sõda teenisid Eestist pärit mehed kas
Vastavalt kõrgemalt poolt saadud korraldusele annab korpuseülem Laidonerile käsu Eestisse sõita. Eduka teenistuse eest Vene tsaariarmees oli Laidonerile peale eelpool mainitud autasude antud veel Püha Stanislavi ja Püha Anna ordenite II klass, Püha Wladimiri ordeni IV klass ning Püha Georgi kuldmõõk pealkirjaga: "Vapruse eest". Eesti rahvusdiviisi ülemaks Miks määrati Laidoner 1. Eesti rahvusdiviisi ülemaks, kui samal ajal oli Vene armeest eesti rahvaväkke tulnud 12 polkovnikut, kellel kõigil olnuks auastme järgi eesõigus sellele kohale asuda? Põhjus oli selles, et paraku polnud kellegil neist kõrgemat sõjaväelist haridust. Kõrgemat sõjaväelist haridust, kes olid lõpetanud Nikolai sõjaväeakadeemia, omasid vaid seitse eesti ohvitseri. Neist kolm olid auastmelt kaptenid ja jäid seega kõrvale. Järeljäänud nelja alampolkovnikute Johan Laidoneri, Jaan Sootsi, Andres Larka ja Jaan
pidada. U 80% Punaarmees teeninud endistest vanemohvitseridest või kindralitest mobiliseeriti Punaarmeesse sunniviisiliselt, et kindlustada nende ustavus, võeti nende perekonnaliikmed pantvangi. Väga oluline koht oli endise Vene armee kõrgematel aukandjatel Punaarmees. 1935 seati NL-s Punaarmees sisse NL marssali kõrge auaste, kuni Vene-Saksa sõja puhkemiseni 1941 oli NL marssal omistatud kokku 8-le mehele. Nende hulgas oli 2 endist Vene armee vanemohvitseri, polkovnikut- Aleksander Jegorov ja Boris Šapošnikov. Lisaks jõudsid sinna välja ka mõned nooremohvitserid, nt Mihhail Tuhhatševski. Olid ka mõned allohvitseride ja sõdurite hulgast- nt Budjonnõi, oli teeninud välja 4 Georgi risti. Vassili Blücher oli ka allohvitser, 2 Georgi risti kavaler, tõusis ka armeejuhatajaks, rindejuhatajaks jne. Grigori Kulik oli ka I ms-s lihtsõdur, Semjon Timošenko, endine reamees, tegi karjääri Punaarmees. Kliment Vorošilov- elukutseline
annaabi.ee 
