Politsei koosneb paljudest asutustest, nende tööd koordineerib Politseiamet. Politseiasutused: 60 Politseiprefektuurid (neid on neli Lõuna, Põhja, Lääne, Ida) Prefektuuri juhib prefekt. Prefektuurid jagunevad omakorda. Igal väikesel piirkonnal on oma konstaabel. 61 Keskkriminaalpolitsei 62 Julgestuspolitsei Politseid aitavad tema töös vabatahtlikult: 63 abipolitseinikud 64 naabrivalve 65 turvafirmad Politseiteenistusse võetakse isikuid, kes: 66 on vähemalt 19-aastased 67 on vähemalt keskharidusega 68 on Eesti Vabariigi kodanikud 69 valdavad vastavalt nõuetele eesti keelt 70 on läbinud ajateenistuse 71 pole karistatud tahtliku kuritöö eest Eraldi üksuse moodustab Kaitsepolitsei (Kapo). Kapo ülesanded: 72 korra ja riigisaladuste kaitse 73 võitlus terrorismi, korruptsiooni, organiseeritud kuritegevusega 74 vastuluure
5.5 Politsei häving KOKKUVÕTE 23 KASUTATUD KIRJANDUS 24 LISAD: 1. Vormiriietuse joonised 25 2. Siseministri eeskiri politsei vormi kandmise kohta 30 3. Vormikirjeldus 40 4. Haigused, vigastused ja kehalised vead, 46 mis ei võimalda politseiteenistusse astumist 5. Palgad 48 6. Tabel koosseisude kohta 50 7. Teenistuskiri 53 3 8. Atesteerimisleht 56 9. Politseijuhid 1918-1940 60 10
või sisekaitselises rakenduskõrgkoolis politseiametniku ametikohal. Politseiteenistus on avaliku teenistuse eriliik. Teenistusse võtmise üldnõuded Politseiametnikuna võib teenistusse võtta: 19aastaseks saanud vähemalt keskharidusega täielikult teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel antud õigusaktiga kehtestatud ulatuses ning vastab politseiametniku tervise ja kutsesobivusnõuetele. Isikud, keda ei võeta politseiteenistusse keda on karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest, olenemata karistusandmete kustutamisest; kes on kandnud vabadusekaotuslikku karistust, olenemata karistusandmete kustutamisest; kes on kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav; kes on distsiplinaarsüüteo toimepanemise eest avalikust teenistusest vabastatud ja teenistusest vabastamisest on möödas vähem kui aasta; kes saab pensioni, töötasu või muud regulaarset tasu riigilt, mis ei ole
Vastavalt kaitseväeteenistuse seadusele on kõik meessoost Eesti kodanikud vanuses 19 kuni 27 kohustatud läbi tegema ajateenistuse kaitseväes. Põhiseaduse § 12 järgi on kõik seaduse ees võrdsed. Samal ajal on kodanike konkreetsete subjektiivsete õiguste ja kohustuste maht siiski erinev. See sõltub vanusest, haridusest, tervislikust seisundist jne. Näiteks teatud vanusesse jõudmisel vabastatakse kodanik kaitseväeteenistuskohustusest. Politseiseaduse § 16 kohaselt võetakse politseiteenistusse vabatahtlikkuse alusel Eesti kodanikke, kes on vähemalt 20-aastased, kelle kaitseteenistuse kohustus ei ole täitmata, kes ei ole karistatud tahtliku kuriteo eest ega oma karistatust ja kes on võimelised oma isiklike ning kõlbeliste omaduste, haridustaseme, kehalise ettevalmistuse ja tervisliku seisundi poolest täitma politseile pandud kohustusi. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 55 2. lõike järgi peab
Vastavalt kaitseväeteenistuse seadusele on kõik meessoost Eesti kodanikud vanuses 19 kuni 27 kohustatud läbi tegema ajateenistuse kaitseväes. Põhiseaduse § 12 järgi on kõik seaduse ees võrdsed. Samal ajal on kodanike konkreetsete subjektiivsete õiguste ja kohustuste maht siiski erinev. See sõltub vanusest, haridusest, tervislikust seisundist jne. Näiteks teatud vanusesse jõudmisel vabastatakse kodanik kaitseväeteenistuskohustusest. Politseiseaduse § 16 kohaselt võetakse politseiteenistusse vabatahtlikkuse alusel Eesti kodanikke, kes on vähemalt 20-aastased, kelle kaitseteenistuse kohustus ei ole täitmata, kes ei ole karistatud tahtliku kuriteo eest ega oma karistatust ja kes on võimelised oma isiklike ning kõlbeliste omaduste, haridustaseme, kehalise ettevalmistuse ja tervisliku seisundi poolest täitma politseile pandud kohustusi. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 55 2. lõike järgi peab
annaabi.ee 
