- NB! Selle kõrvalt tallati jalge alla ka eestlaste õigused. · Milliseid reforme läbi viidi: A) koolireformiga (mille eesmärgiks oli avalik venestamine): - allutati luterlikud talurahvakoolid Vene haridusministeeriumile. - saksakeelsed linnakoolid muudeti venekeelseteks. - 1880-ndate lõpust mindi üle venekeelsele õppetööle kõikides toolitüüpides. B) politseireformiga kaotati seisuslikud politseiasutused. C) kohtureformiga kaotati seisuslikud kohtuasutused; vanast süsteemist säilitati vallakohtud talupoegade omavaheliste tüliküsimuste lahendamiseks. D) haldusreformiga tehti väikesed mõisavallad suuremateks (~1000 valla koondamisel saadi ~400 valda). E) algas uus vene õigeusu pealetung:
- allutati luterlikud talurahvakoolid Vene haridusministeeriumile. - saksakeelsed linnakoolid muudeti venekeelseteks. Eesti 19.sajandil Eesti ajalugu kuni 19.sajandi lõpuni Koostaja: P.Reimer - 1880-ndate lõpust mindi üle venekeelsele õppetööle kõikides toolitüüpides (ka Tartu ülikoolis, millelt võeti ära senine autonoomia). 2) Politseireformiga kaotati seisuslikud politseiasutused. 3) Kohtureformiga kaotati seisuslikud kohtuasutused; vanast süsteemist säilitati vallakohtud talupoegade omavaheliste tüliküsimuste lahendamiseks. 4) Haldusreformiga tehti väikesed mõisavallad suuremateks (~1000 valla koondamisel saadi ~400 valda). 5) Algas uus vene õigeusu pealetung: - ~100 tuhat Põhja- ja Lääne- Eesti elanikku läks luterlusest üle õigeusku
Milliseid reforme läbi viidi: 1) Koolireformiga (mille eesmärgiks oli avalik venestamine): - allutati luterlikud talurahvakoolid Vene haridusministeeriumile. - saksakeelsed linnakoolid muudeti venekeelseteks. - 1880-ndate lõpust mindi üle venekeelsele õppetööle kõikides toolitüüpides (ka Tartu ülikoolis, millelt võeti ära senine autonoomia). 2) Politseireformiga kaotati seisuslikud politseiasutused. 3) Kohtureformiga kaotati seisuslikud kohtuasutused; vanast süsteemist säilitati vallakohtud talupoegade omavaheliste tüliküsimuste lahendamiseks. 4) Haldusreformiga tehti väikesed mõisavallad suuremateks (~1000 valla koondamisel saadi ~400 valda). 5) Algas uus vene õigeusu pealetung: - ~100 tuhat Põhja- ja Lääne- Eesti elanikku läks luterlusest üle
Politsei: Maapiirkondades täitsid politseifunktsiooni Liivimaal sillakohtunikud ja Eestimaal adrakohtunikud koos oma abidega. Pärast pärisorjuse kaotamist nende vastutusala ja võim suurenes. Politseikohtute piirkondas hõlmas 3-5 kihelkonda. Adrakohtuniku ametit tuli pidada tasuta. Liivimaal maksis riik sillakohtunikele väikest tasu. 1816/1819 seaduste kohaselt vastutas mõisnik politseilise korra eest oma mõisa piires, hiljem ainult mõisamaal. 1888. Balti kubermangude politseireformiga kaotati silla- ja adrakohtunike ametikohad. Asemele tulid Venemaa politseiseadusele vastavad riiklikud politseivalitsused. Maksukorraldus: 1783. aastast oli Balti provintsides kehtestatud pearaha maks. Selle suurus muutus mõnevõrra, kuid enamasti oli ühe rubla ringis igalt meessoost maksukohustlaselt. Olid olemas kaudsed maksud- aktsiisid soolale, veinile, mängukaartidele. Pearahakohuslased olid ühtlasi ka nekrutikohuslased ja neile võis anda ihunuhtlust
annaabi.ee 
