Kelleks ja miks tahan saada ? Igal inimesel on temale endale mõeldud karjäär. Üks tahab saada politseiks, teine aga juuksuriks. Huvid on erinevad ja sellest tulenevad ka karjääri erinevused. Kelleks tahan aga mina saada ? Raske on valida endale ametid , aga olen mõelnud juuksuri peale . Mulle meeldib hoolitseda välimuse eest , mitte ainult enda , vaid ka teiste. Ilu tõstab enesekindlust ja mulle meeldib teiste enesekindlust tõsta. Iga inimene tahab olla ilus ja mul on väga hea meel , kui ma saan teda selles osas aidata. Samas ma tean , et ei ole kõik see nii kerge
Politsei kui institutsioon likvideeriti. Peaaegu kogu kõrgem juhtkond hukkus vangilaagrites, konstaableist ja kordnikest jõudis osa kodumaale tagasi. Eesti politsei taasloomise protsess algas nõukogude okupatsiooni ajal. 1. märtsil 1991 asus senise miilitsa asemel tööle politsei. Eesti riiklik iseseisvus taastati 20. augustil 1991. Eesti taasloodud politsei jagunes vastavalt oma ülesannetele väli-, liiklus-, kriminaal- ja kuritegude eeluurimisega tegelevaks politseiks, mida juhib Politseiamet. 1993. aastal loodi Kaitsepolitseiamet Nüüdseks on politseiprefektuure neli: Põhja, Lääne, Ida ja Lõuna. Politsei tööd juhib politseipeadirektor, kaitsepolitseid kaitsepolitsei peadirektor. Politseiharidust saab omandada Sisekaitseakadeemia Politseikolledzis. Alates 1991. aastast on teenistusülesannete täitmisel hukkunud 19 politseinikku. Tallinna Harju prefektuuri politseiorkester aastal 1928
pojaga. Tean, et prokurör ei esitanud Nikolajevile süüdistust ja adokaat soovitas mees otse kohtusaalist vabastada. Olen lugenud mitmeid kohtumaterjale ning need ei ole olnud veenvad. Otsuse motivatsiooniosa on puudulik, tõendeid praktiliselt ei ole. Vanglavaimulikuna teadsin ka isikuid, kes juhtisid toona konkureerinud allilma grupeeringuid ning keda ei võetud vastutusele Jelena Erlichi ja teiste tapmisega seoses. Olen üsna kindel, et selles oli oma osa miilitsast politseiks ümbernimetatud aga vanadel väärtustel ja suhetel püsivasse struktuuri kuulunud isikute sidemetes allilmaga. Jelena tütar jäi kasvatama oma ema ja Anatoli Nikolajevi eelkooliealist poega. Mõne aasta eest suri kasutütre mees ajukasvajasse. Möödunud aastal aitasin paigutada täiskasvanuks saanud noorema poja narkovõõrutuse ja rehabilitatsiooniasutusse. Kahjuks ei jäänud ta sinna kuigi kauaks. Juba mõned kuud hiljem osalesin tema matustel koos Nikolajevi enesega. See oli rusuv
Maakonna- ja linnavalitsustel käis rahalise kitsikuse tõttu miilitsa ülalpidamine lihtsalt üle jõu. Omavalitsused ei saanud hakkama tegusa korravalveorganisatsiooni loomisega. Sestap nõutigi omavalitsuste miilitsa riigistamist - kommunaalmiilitsa asendamist riikliku politseiga. Neid asjaolusid arvestades võttis Asutav Kogu 17.detsembril 1919 vastu politseikorralduse seaduse, mis jõustus 01.jaanuarist 1920. Selle seadusega reorganiseeriti umbes aasta püsinud miilits eesti riiklikuks politseiks. Siitpeale jäi ainukäibesse mõiste "politsei". Välispolitsei allus siseministeeriumile. Riik kattis politsei ülapidamise kulud. Politseikorralduse seaduse järgi kaotasid omavalitsused õiguse valida politseiülemaid ja kinnitada ametisse nende abisid. Küll aga jäeti omavalitsustele õigus teha siseministeeriumile ettepanekuid politseijaoskondade arvu, nende piiride ja asukoha kohta ning esitada kanditaate politseiülemate ja jaoskonnaülemate, samuti nende abide
kuritegevusega. Kaitsepolitsei (kapo) – riiklikku järelvalvet teostav valitsusasutus, mis tegeleb põhiseadusliku korra ja riigisaladuste kaitse, organiseeritud kuritegevusega ja terrorismi- ja korruptsioonivastase võitlusega ning vastuluurega. (kaitseb riiki teiste eest). Prefektuur – politsei territoriaalne üksus, mida juhib prefekt. Nt Lääne-Eesti prefektuur Pärnus. Konstaabel – väiksema piirkonna politseiametnik. Korda tagavad ka naabrivalve, turvafirmad jne. Politseiks saamise tingimused: (arvan, et pole vaja pähe õppida) a) Eesti kodanik b)19-aastane c) keskharidus vähemalt d) eesti keelt oskaja e) ei tohi olla piiratud teovõimega f) läbitud ajateenistuskohustus g) ei tohi olla karistatud tahtliku kuritöö eest h) ei tohi kuuluda erakonna juhtorganitesse i) ei tohi osaleda streikides RIIGIKAITSE Riigikaitse kõrgeim just on Eesti Vabariigi President. Kaitseväe otsene juht on kaitseväe juhataja.
Kaitsepolitsei (kapo) riiklikku järelvalvet teostav valitsusasutus, mis tegeleb põhiseadusliku korra ja riigisaladuste kaitse, organiseeritud kuritegevusega ja terrorismi- ja korruptsioonivastase võitlusega ning vastuluurega. (kaitseb riiki teiste eest). Prefektuur politsei territoriaalne üksus, mida juhib prefekt. Nt Lääne-Eesti prefektuur Pärnus. Konstaabel väiksema piirkonna politseiametnik. Korda tagavad ka naabrivalve, turvafirmad jne. Politseiks saamise tingimused: (arvan, et pole vaja pähe õppida) a) Eesti kodanik b)19-aastane c) keskharidus vähemalt d) eesti keelt oskaja e) ei tohi olla piiratud teovõimega f) läbitud ajateenistuskohustus g) ei tohi olla karistatud tahtliku kuritöö eest h) ei tohi kuuluda erakonna juhtorganitesse i) ei tohi osaleda streikides RIIGIKAITSE Riigikaitse kõrgeim just on Eesti Vabariigi President. Kaitseväe otsene juht on kaitseväe juhataja.
liikluskorraldaja (algul õpetaja, hiljem laps), kellel on punane ja roheline ketas. Autod ja muud sõidukid sõidavad siis, kui liikluskorraldaja tõstab rohelise ketta. Tuletõrje, kiirabi ja politsei lastakse alati läbi. Teised veokid peavad punase ketta ees seisma jääma. Mängija, kes ei peatu õigel ajal, maksab trahvi (lööb politsei käele niimitu laksu, kui suure trahvi viimane määras) ning lahkub seejärel mõneks ajaks mängust. Valitakse uus mängija politseiks ning mäng kordub. Et tegevust arvutamisega ühendada, võib liiklusvahendeid kokku lugeda ja nende suurusi võrrelda. Keeles ja kõnes võib õppida liiklusvahendeid õigesti kirjutama, kunstitegevuses võib nt tuletõrjeauto pärast ära värvida. PIPIKULL Eesmärgid: arendada laste osavust, kiirust ja tähelepanu Vanus: 6-7 a Osavõtjad: kogu rühm Vahendid: 5 võimlemisrõngast, varbsein Mängu käik: Saali keskele asetada maha rõngad, mis on mängult Kurrunurrusaared. Lapsed
* Selle kolmnurga tagumine külg ulatus kiriku-väljaku tagasopini, nii et see sulges Kirikuesise tänava, ühel pool küljes oli Linna Haigemaja, teisel pool küljes Saint-Pierre-aux-Boeufs' tänav. Kolmnurga tipus asus Clopin Trouillefou ühes Egiptuse hetsorgiga, meie sõbra Jehaniga ja julgemate poistega santlaagrite hulgast. Keskaja linnades polnud selline üritus nagu see hulguste sõjakäik Jumalaema kiriku vastu sugugi haruldane. See, mida*me nüüd politseiks kutsume, puudus tol ajal üldse. Rahvarikkais linnades, ennekõike pealinnades polnud ühtset korra säilitamise keskvõimu. Feodaalne kord oli suured linnakogukonnad õige imelikuks kujundanud. Linn oli tuhandete läänkondade kogu, mis teda igasugusteks ja erisuurusteks osadeks jaotasid. Siit siis tuhanded üksteisele vastukäivad korraldused, teiste sõnadega, korda polnudki. Nii oli Pariisis peale saja neljakümne ühe lääniomaniku, kel õigus 399
annaabi.ee 
