Sisemigratsioon palju tühje talusid võimaldas neil, kes sõja üle elasid, otsida ja leida endale soodsamaid elukohti Suur näljahäda Eestis aastail 16951697. Viljakasvuks oli ilm ebasoodne, järgmisel aastal sadas suvi läbi külma vihma, nii et heina ei saanud teha. Rukis ei õitsenud ega valminud. Suvivilja hävitas sügisel varajane külm. Kubermang haldusüksus Kindralkuberner Eestimaa ja Liivimaaa kubermangu kõrgeim valitsusametnik Sillakohus madalama astme politseikohus Liivimaa kubermangus Maakohus Liivimaal olev kohus, mis arutas talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Liivimaa õuekohus Liivimaa kohtuorgan, mis vaatas üle maakohtute otsusei[d Adrakohus maapolitseikohus, mis täitis kohapeal nii politsei kui madalama astme kohtu ülesandeid Meeskohus Meeskohus arutas algselt ainult vasallide ja rüütlite süütegusid Eestimaa ülemmaakohus Eestimaa kubermangu seisuslik kõrgeim maa ja aadlikohtuasutus Eestimaal
Kirikumõis ehk pastoraat - kirikule kuulunud ja kiriku seaduste järgi toimiv mõis Linnamõis - riigimõisatest eraldatud ja oma seadustele (linnaseadustele) alluv mõis Rüütelkonnamõis - nö maakonnale kuuluv mõis Sisemigratsioon - oma riigis toimiv kolimine mis ei ulatu üle riigipiiri Suur näljahäda - 1696-1697 puhkenud massiline hukkumine (70/75t surnut) Kubermang - haldusüksus Vene ajal Sillakohus - madalama astme politseikohus Liivimaa kubermangus Maakohus - esimese astme kohus Eestis Liivimaa õuekohus - kohus mis vaatas üle maakohtu otsuseid Adrakohus - politsei kui ka madalama astme kohus Eesti kubermangus Meeskohus - vasallikohus Eesti ja Liivamaal Eesti Ülemmaakohus - kõrgeim Eesti kubermangu kohus prst kuningat Maapäevad - Läänemaa kubermangu rüütlimõisavaldajate kokkutulek Maanõukogu - omavalitsus organ Eestimaa kubermangus Maamarssal - Liivimaa kõrgeim sõjajõudude juht
Püüti hariduse valgustatuse poole – nii palju tuli ahmida teadmisi kui võimalik. Ei rahuldunud oma vaimuliku ametiga. Tundis huvi ja loodusasjade, meditisiini vastu. Tung õpetada ja valgustada laiemat ringkonda. SUUNA JÄRGIJAD A) Erudiitlik-antikvaarne suund. Friedrich Konrad Gadebusch – õppis Saksamaal juurat, ajalugu ja filosoofiat. Tuli tagasi Liivimaale ning töötas koduõpetajana mõjukate von Rosenkampfide perekonnas. Hiljem sillakohtu notar - politseikohus põhimõtteliselt. Sai ligipääsu sillakohtu arhiivile. Hiljem Tartu maakohtu, linnakohtu advokaat. Kui tekkis vajadus Tartu tsumftide ja gildide vahelisi tüliküsimusi lahendada kasutas ta oma pädevust ja võimeid uue linna põhikirja koostamisel. Asendamatu tegelane Tartu linnavalitsuses. 1766-67 hakati koostama uut maakogu seadust, siis Katariina II kutsus kokku selle koostamiseks tähtsamate linnade ja seisuste esindajad. Nii sattus Moskvasse ka Gadebusch. Oli hea jurist, vene keelt
adrakohtunik (Eestimaa) Adrakohtunikud: a). vasall võis kohut mõista talupoegade üle kriminaalsüütegude asjus; b). valvata heakorra järgi; c). lahendasid vasallide ja talupoegade vahelisi tülisid. Adrakohtud kui madalama astme kohtute ülesandeks oli: 1. talumaade suuruse määramine atrade järgi; 2. põgenenud talupoegade tagasinõudmine. sillakohtunik (Liivimaa) politsei, uurida ja karistada talupoegade väiksemaid kuritegusid. Sillakohus oli madalama astme politseikohus Liivimaa kubermangus. reduktsioon mõisate riigistamine Rootsi ajal restitutsioon mõisate erastamine Vene ajal Balti erikord Balti erikorra kohaselt säilis aadlikel ja linnadel omavalitsus. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Valitsevaks usuks Baltimail jäi luterlus, asjaajamiskeeleks jäi saksa keel. 18. saj. algusest kuni 1783 aastani. (restitutsioon, aadel sai tagasi kõik õigused tp. üle, maksukorraldus, luteri usk, saksakeelne asjaajamine, säilis aadli
vahel. Mõlemal kohtute hierarhial on eraldi kõrgemalseisvad kohtud ja need hierarhiad ei ühine isegi mitte kohtusüsteemi tipus sest ka kõrgeimad kohtud on mainitud hierarhiatel eraldi. Üldjuristiktsiooniga kohtute süsteem: a) Esimese lüli kohtud: · Instantsitribunal - väiksemad tsiviilasjad · Kaubanduskohus - äritegevus · Töökohus – töölepingud · Politseikohus – väiksemad kriminaalasjad b) Suure instantsi tribunal- tsiviilkamber +kriminaalkamber + alaealiste kohus -> 1. astme kohtud c) Apellatsioonikohus - praktiliselt kõigi esimese lüli kohtute ja suure instantsi tribunalide lahendite jaoks. Võimalik edasi kaevata kassatsioonikohtusse. Tsiviilkamber +sotsiaalkamber + kriminaalkamber + alaealiste kamber
vahel. Mõlemal kohtute hierarhial on eraldi kõrgemalseisvad kohtud ja need hierarhiad ei ühine isegi mitte kohtusüsteemi tipus sest ka kõrgeimad kohtud on mainitud hierarhiatel eraldi. Üldjuristiktsiooniga kohtute süsteem: a) Esimese lüli kohtud: · Instantsitribunal - väiksemad tsiviilasjad · Kaubanduskohus - äritegevus · Töökohus töölepingud · Politseikohus väiksemad kriminaalasjad b) Suure instantsi tribunal- tsiviilkamber +kriminaalkamber + alaealiste kohus -> 1. astme kohtud c) Apellatsioonikohus - praktiliselt kõigi esimese lüli kohtute ja suure instantsi tribunalide lahendite jaoks. Võimalik edasi kaevata kassatsioonikohtusse. Tsiviilkamber +sotsiaalkamber + kriminaalkamber + alaealiste kamber d) Assisside kohus- esimese astme kohtuks kõige raskemate kuritegude puhul.
annaabi.ee 
