Hannah Arendt Hannah Arendt (1906-1975) oli üks mõjuvõimsam politoloog ja filosoof 20. sajandil. Ta sündis Saksamaal, juutide perekonnas ja oli sellepärast sunnitud lahkuma Saksamaalt 1933. Ta elas 8 aastat Pariisis, töötades paljudes juutide pagulasorganisatsioonides. 1941 ta immigreerus Ameerika Ühendriikidesse ja sai osaks New York´i elavast intellektide ringist. Tal oli mitmeid akadeemilisi positsioone erinevates Ameerika ülikoolides, kus ta õpetas kuni oma surmani. Arendt on põhiliselt teatud oma kahe töö pärast, mis on olnud mõjukad nii ülikoolides kui väljaspool õppeasutusi. Esimene teos ''The Origins of Totalitarianism'' on avaldatud aastal 1951, see on uurimus natslikest ja stalinistlikest reziimidest, see teos põhjustas laiaulatuslikke arutelusid totalitaarse nähtuse olemuse ja ajalooliste eelkäijate kohta. Teine teos ''The Human Condition'', avaldatud 1958, oli originaalne filosoofiline õpetus ...
eestisse naasta, on peale palgaerinevuste just eestile suletus- meie suhtumine erinevustesse. Aga ka praegune majanduskriis on vallandunud suure hulga erinevaid emotsionaalseid reaktsioone. Üleilmne majanduskriis on tulnud rahvusvahelise korra vägivaldse kujundajana sõdade asemel, siiani on eestlane suutnud end küllalt hästi vaos hoida, kuigi on ka juba märgata eestlaste seas argresiivsuse märke. Usa politoloogi Samuel P. Huntingtoni väide kokkupõrgetest erinevate kultuuride vahel ja ususõdade ajastu on pälvinud heakskiitu, kui ka tugevat kriitikat. Pärast 11.septembril 2001 USAs toimunud traagilisi sündmusi kuulutasid paljud poliitikud ja poliitikateadlased, et maailm pole pärast terrorirünnakuid enam endine.Tänapäeva sõdu on analüüsitud, nimelt on jäänud märkamata, et religioonide kokkupõrkega on neid konfliktides tegemist vaid väga harvadel juhtudel.
Tsivilisatsioonide kokkupõrge ja maailmakorra ümberkujunemine Samuel P. Huntington Lugesin USA politoloogi Samuel P. Huntingtoni raamatut ,,Tsivilisatsioonide kokkupõrge ja maailmakorra ümberkujunemine". Minu jaoks oli raamatu kõige huvitavam osa just seletus tsivilisatsioonidest ja sellest, miks osad sõjad on märksa suuremate tagajärgedega kui teised. Tsivilisatsioon on kultuuriliselt, ajalooliselt ja usuliselt seotud maailmaosa. Huntingtoni meelest on maailmas 7 tsivilisatsiooni. Nendeks on: lääne, ladina-ameerika, aafrika,
ühte kindlat võimueliiti. Võim jagatakse erinevate huvigruppide vahel läbirääkimiste ja kokkulepete alusel. Pluralistide tuntuim esindaja on R.Dahl (vt. ka polüarhia) poliitiline ökonoomia majandusteaduse haru, mis mõtestab majandusliku arengu seaduspärasusi lähtudes ühiskonna ajaloolise arengu astmetest polüarhia USA politoloogi Robert Dahli teooria võimu hajutamisest nüüdisdemokraatias erinevate erakondade, kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel. populism erakonna tegutsemisstiil, mille eesmärgiks on rahva poolehoiu võitmine massidele meelepäraste lubaduste ja demagoogia abiga postindustriaalne ühiskond kõrgeltarenenud tööstusühiskond, mida iseloomustavad kõrgtehnoloogia massiline kasutamine,
poliitiline kultuur (2) - poliitika ja riigivõimuga seotud teadmiste, oskuste ja levinud käitumismallide kompleks. (Vt. Ka kodanikukultuur) poliitiline süsteem (2) - erakondade, võimu- ja valitsemisasutuste kompleks, mille raames ja poliitiliste normide alusel toimub poliitika väljatöötamine poliitiline ökonoomia (1) - majandusteaduse haru, mis mõtestab majandusliku arengu seaduspärasusi lähtudes ühiskonna ajaloolise arengu astmetest polüarhia (1) - USA politoloogi Robert Dahli teooria võimu hajutamisest nüüdisdemokraatias erinevate erakondade, kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel. populism (1) - erakonna tegutsemisstiil, mille eesmärgiks on rahva poolehoiu võitmine massidele meelepäraste lubaduste ja demagoogia abiga positiivne õigus (2) - nn "õige õigus", mille lahendid peaksid olema head ja õiglased postindustriaalne ühiskond ehk teenindusühiskond (1) - kõrgeltarenenud
Praegusajaks on ilmunud juba mitmeid, nii memuaristliku mündiga koguteoseid, ingliskeelsele lugejaskonnale mõeldud teaduskogumikke kui ka võrdlevalt Balti riikide viimase kahe kümnendi arenguid lahkav Eesti inimarengu 2011. aasta aruanne. Nende teoste seas on kõige ambitsioonikam ja mahukam Raivo Vetiku koostatud koguteos ,,Eesti poliitika ja valitsemine 19912011", mis võtab pea pooletuhandel leheküljel lahata iseseisvunud Eesti arenguid põhiliselt politoloogi pilguga. Samas pole politoloogiline perspektiiv teoses ainuvalitsev, seda täiendavad sobivalt ajalooline, sotsioloogiline ja majanduslik vaatenurk. (Tamm 2012) Autori enda sõnul on antud kogumiku järeldus, et demokraatiat ei tuleks mõista mitte lõppseisundina, vaid tsüklilise protsessina, mis sisaldab ka mittedemokraatiat. (Vetik 2012) Eesti tänast poliitilist maastikku ja kodanikukultuuri on mõjutanud nii esimese
selles, kas mõtestada poliitikat lähtuvalt vajadustest või konfliktidest, eliidist või kodanikkonnast; kas keskenduda sellele, mis on toimunud ning mida saab näha ja mõõta või vaadelda ka seda, mida ei ole näha ning otsida vastust ka küsimusele „miks ei ole toimunud?“; kuidas mõtestada gruppide vahelist (eba)võrdsust ja õiglust ning peetakse riigi rolli ja vastutust selliste gruppidevaheliste suhete kujunemisel, mida osapooled saaksid õigustatuks pidada. Politoloogi suhe poliitikaga on kahepalgeline – oma erialalt ja kutsumuselt ei ole politoloog poliitik, ehkki tema kui eksperdi hinnang poliitikas toimuvale on oma olemuselt alati poliitiline. Politoloogid on need, kes tegelevad politoloogia või poliitikateadusega, politoloogia kui teadusvaldkond uurib poliitikat. Poliitikat teevad kõige otsesemas tähenduses need poliitikud ja riigiametnikud, kelle jaoks poliitika on elukutse ja töö.
annaabi.ee 
