„RIIGIVÕIMU TASANDID“ (TEEMAD 3.1 – 3.5) 1.Miks ei või Riigikokku kandideerida kaadrikaitseväelane? Et vältida relvastatud struktuuride politiseerumist ja nende ärakasutamist erakondlikes huvides. 2.Kui vanalt võib Eesti kodanik kandideerida Riigikokku? Alates 21-aastaselt. 3.Kuidas pääsetakse Riigikokku isikumandaadi alusel? Kandidaat, kes kogub ringkonnas lihtkvoodi jagu hääli (kui näiteks meie valimisrongkonnas on lihtkvoot 4500, siis kandidaat kes kogub 4500 või nt 4501 on isikumandaadiga valitud, sõltumata sellest, kus ta nimekirjas asub). 4.Kas Riigikogu liikmete arvu peaks vähendama ning kui suur see võiks olla
Oluliseks sammuks Eesti iseseisvuse suunas oli 16. novembril Ülemnõukogu poolt vastuvõetud suveräänsusdeklaratsioon. Sellega kinnitati liiduvabariigi seaduste ülimuslikkust ENSV territooriumil. Moskva aga tunnistas suveräänsusdeklaratsiooni kehtetuks. Kokkuvõtted RR tegevusest näitasid, et nende tegevus ja poliitika olid võitnud rahva poolehoiu. Uuringute kohaselt oli nende toetusprotsent 80%. Nii suurt rahva politiseerumist polnud varem kohatud. Ka Lätis-Leedus tekkisid sarnased organisatsoonid. 1.2.3. 1989 1989. aasta alguses võeti vastu keeleseadus, mis kuulutas eesti keele taaskord riigikeeleks ning 24. veebruar sai iseseisvuspäevaks. Iseseisvuspäeval heisati sinimustvalge Tallinnas Pika Hermanni tornis. Kohal oli tuhandeid inimesi meeleolu ja pilt oli meeliülendav. 6
Oluliseks sammuks Eesti iseseisvuse suunas oli 16. novembril Ülemnõukogu poolt vastuvõetud suveräänsusdeklaratsioon. Sellega kinnitati liiduvabariigi seaduste ülimuslikkust ENSV territooriumil. Moskva aga tunnistas suveräänsusdeklaratsiooni kehtetuks. [1, lk 145] 6 Kokkuvõtted RR tegevusest näitasid, et nende tegevus ja poliitika olid võitnud rahva poolehoiu. Uuringute kohaselt oli nende toetusprotsent 80%. Nii suurt rahva politiseerumist polnud varem kohatud. Ka Lätis-Leedus tekkisid sarnased organisatsoonid. [2, lk 37] 1.2.3. 1989 1989. aasta alguses võeti vastu keeleseadus, mis kuulutas eesti keele taaskord riigikeeleks ning 24. veebruar sai iseseisvuspäevaks. Iseseisvuspäeval heisati sinimustvalge Tallinnas Pika Hermanni tornis. [1, lk 146] Kohal oli tuhandeid inimesi meeleolu ja pilt oli meeliülendav. [2, lk 48] Rahvuslikud jõud algatasid kodanike komiteede liikumise, mis muutus peagi massiliseks
Saksa võimud suhtusid soosivalt, sest saksa raudtee ja laevaliinid teenisid kasumit. 1883. aastal loodi emigratsioonibüroode illegaalse võrgu - juutid, poolakad, leedulased, valgevene, ukraina ja venelased. Valitsuse suhtumine: Venemaa suhtus soovivalt, sest Leedu kaotas noori jõude ja nõrgendas vastupanutahet. Väljaränne kahjustas mõisamajandust - Saksamaa oli vastu. Poliitilise organiseerumise algus - Vincas Kudirka poolt asutatud ajakirjad tähistasid Leedu rahvusliku liikumise politiseerumist ja radikaliseerumist. Sotsialistlike ja sotsiaaldemokraatlike ideede levik 1890. aastail tõi uusi jooni Leedu poliitikasse. Sotsialism levis tööliste seas, kes moodustasid 1893. aastal Poola Sotsialistliku Partei (PPS) - Josef Pilsudski. 1896. aastal loodi Leedu Sotsiaaldemokraatlik Partei (LSDP) - Rõhutas iseseisvust. Hiljem toimus lõhenemine kaheks - Leedu iseseisvuse toetajateks ja internatsionalistideks, kes ühinesid venelastega. LSDP
Juhtkonnas olid väga tuntud tegelased. Taolise org survest ei saanud üle ega pümber. Vabadussõjalaste surve oli väga oluline selle juures,et 193 lõpus IV RK otsustas PS muutmise arutusele võtta. 1932 kevadeks töötati välja PS muutmise eelnõu ja otsustati panna 1932 aug-s referendumile. Selline suur võit vabadussõjalastele indu juurde, veelgi enam innustas jätkama KL sees toimunud oluline muutus. 1932 märtsis III kongress, mis tähistas keskliidu politiseerumist-radikaliseerumist. Selleks ajaks tekkinud põhjendatud mulje, et VS liikumiste näos tegemist poliitilise liikumisega. Keelati tegevteenistuses olevate sõjaväeliste osalemine vabadussõjalaste hulgast. III k-l keskjuhatuse ümbervalimised. Valiti nooremad ja radikaalsemalt meelestatud mehed. Paul Telg, Podrätsik (?). III k-l võeti vastu ptsus luua VSKL toetaja liikmestaatus. Seni vaid VS veteranid, nüüd võisid nendega ühineda ka vabadussõjas mitteosalenud, kuid kes pidasid nende
annaabi.ee 
