soovitas Xerxesel kreeklasi Samose juures Salamise väinas rünnata. Kreeka trieeridel õnnestus Pärsia laevastik võita. Selle lahinguga võitsid Kreeklased ka sõja Pärslaste vastu. Kreeka-Pärsia sõdade ajal loodi poliste vahel mereliit. See oli finants ühendus, mille tegevusena peamiselt korjati raha ühisesse mereliidu kassasse, millega parandati ja täiustati laevastikku. Delose saarelt, kus kassa esialgselt asus, toodi see hiljem Ateenasse. Ateena muutus kõige tugevamaks poliseks ja see hakkas oma tahtmisi teistele linnriikidele peale suruma. Mereliidu kassast saadud rahaga ehitati üles Ateena linn, mis oli maatasa tehtud. V sajandi lõppus toimusid Peloponnesose sõjad. Kreeka linnriigid Sparta eestvedamisel astusid Ateena vastu. Ateena kaotas, kuid lisaks sellel nõrgenesid kõik teised polised. 6 IV sajandil tugevnes Makedoonia. 1.5.1.1 ATEENA KLAASIKALISEL AJAL.
Peamiselt teised aristokraadid püüdsid türanni kukutada. See sundis türanni rakendama karme abinõusid ja nii muutus tema võim lõpuks vastumeelseks ka lihtrahvale. Seetõttu ei kest- nud türannia tavaliselt üle ühe inimpõlve. Kreeka polistest olid tähtsamad Ateena ja Sparta. Ateena asus Kesk-Kreekas Atika maakonnas. Algselt kuulus võim seal aristokraatidele, 5. saj. eKr, kui Ateenat juhtis selle kuulsaim riigimees Perikles, muutus Ateena lõplikult demokraatlikuks poliseks kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule, mis sai õiguse otsustada tähtsamaid riigiasju. Aristokraatia eesõigused riigi juhtimisel kaotati. Rahvakoosolekute vahepeal korraldasid riigi elu 500-liikmeline nõukogu ja rohked riigiametnikud, kelle hulgas olid tähtsamad 10 strateegi (väepealikku). Riigiametnikuks ei olnud võimalik saada enne 30. eluaastat. Demokraatliku korra võidulepääs ei tähendanud Ateena poliitilises elus siiski aristokraatide kõrvaletõrjumist
Tähtsamad linnriigid - Byblos, Siidon, Tüüros. Nende rikkus põhines transiitkaubandusel. Peamised laevaehitajad ja meresõitjad vahemerel. Meresõitude käigus rajasid arvukalt kolooniaid, Küprosel ja Vahemere lääneosas. Võimsamaks riigiks sai koloonia Kartaago. Kartaago ja Puunia sõjad 431-404 eKr Sparta poolt oli Peloponnesose liit, kellel oli tugev jalavägi, aga Ateena mereliidul oli tugev sõjalaevastik. Sparta võitis ja tõusis tähtsaimaks poliseks. Tähestikkiri- tekkis umb 100 eKr, koosnes 22 kaashääliku märgist, a, e, u mõeldi juurde. Foiniikia tähestikust sai alguse kreeka tähestik e alfabeet ja araabia tähestik. Sellest kujunesid välja teised tähestikud. Keskmine rauaaeg ja viikingiaeg Elatusalad sh põlluharimise areng. Rahutud ajad: linnused, aardeleiud. Suhted viikingitega või Vana-Vene riigiga. Elatusalad sh põlluharimise areng- põlluharimine, karjakasvatus, käsitöö, kalastus, küttimine,
Seda karmimalt haaras Antiochos kinni Jeruusalemmast, hõivas linna ja kohtles kõiki aõjaõiguse järgi ning laskis paljud tappa või orjaks müüa. Mis oli saanud alguse pöördena vabama ja parema eluviisi poole, osutus nüüd paljudele hoolimatuks kurnamiseks võõramaise võimu poolt. Rahutus kasvas ja 167 pidi saadetama uus sõjavägi Jeruusalemma vastu. Selle ülesandeks oli murda igasugune vastupanu ja muuta linn hellenistlikuks poliseks. Paljud põgenesid linnast ja Jeruusalemmast sai hellenistlik linn tühise juudi minoriteediga. Toimus ka maate jaotamine, sõnakuulmatute juutide maad jaotati sõjaväekolonistidele. Paljude põgenemine kõrbesse ( 2 Makk 5.27) oli ühtlasi ülestõus alguseks maksudest keeldumise ja passiivse vastupanu kujul, sellise sündmuste juures ei olnud kompromiss enam võimalik. Hakkas ka tugev religioossne tagakisusamine, et juurida välja
annaabi.ee 
