5. Rooma vallutused Itaalias: Latiini liit; gallide sissetung; samniidi sõjad; sõda Pyrrhosega ja Itaalia alistamine. 17) Hellenismiajajärk 1. Aleksander Suure ja tema sõjaretk: Väike-Aasia alistamine; Issose lahing ja Tyrose vallutamine; Egiptuse vallutamine; Gaugamele lahing ja Pärsia riigi lõpp; Persepolise põletamine; Iraani ja Kesk-Aasia vallutamine; retk Indiasse. Aleksander Suure riigi korraldus. Aleksandri surm. 2. Diadohhide sõjad: Demetrios Poliorketes; diadohhide sõdade lõpp ja tulemus. 3. Tähtsamad Hellenistlikud riigid: Ptolemaioste Egiptus, Seleukiidide riik, Makedoonia, Pergamon. 4. Hellenismaaja ühiskond ja riiklus. Idamaade helleniseerumine. Tähtsamad linnad (Aleksandria, Antiookia, Pergamon, Rhodos). Kreeka ja idamaiste joonte põimumine hellenistlike riikide ühiskonnas ja majanduses. Linnaelu ja kaubandus. Hellenistlike monarhiate üldiseloomustus. Valitseja jumalikustamine. Sõjaväe korraldus. 5. Makedoonia ja Kreeka
Lähtekohaks oli Sokratese eetika (voorused). Et jõuda vooruseni, peab mõistma ideid. Aristoteles Platoni kuulsaim õpilane. Kirjutas praktiliselt kõigest. Võttis kokku Kreeka filosoofia ja teaduse. 18) Hellenismiajajärk Aleksander Makedoonia kuningas. Aristotelese kasvandik. Peetakse üheks parimaks Suur väejuhiks üldse. Demetrios Makedoonia kuningas, kes sai endale hüüdnimeks ,,linnapiiraja", peale Poliorketes Küprose vallutamist. Agathokles Madalat päritolu väepealik, kes kukutas Sürakuusas oligarhia ja haaras türannivõimu. Kasutas rikaste vastu julmi repressioone. Pyrrhos Epeirose kuningas, konkureeris valitsusajal endiste Aleksander Suure alade ülemvõimu pärast. Abistas Itaalias kreeka linnu võitluses Rooma vastu ja Sitsiiliast kartaagolasi välja ajada. Kallisthenes Kreeka ajaloolane. Saatis Alexandrit tema ekspeditsioonil Aasiasse
süstematiseeris neid ja kujundas nende põhjal omaenda originaalsed seisukohad. 18) Hellenismiajajärk 1. Aleksander Suure ja tema sõjaretk: sõjaretke algus ja Granikose lahing; Väike-Aasia alistamine; Issose lahing; Tyrose vallutamine; Egiptuse vallutamine; Gaugamele lahing ja Pärsia riigi lõpp; Persepolise põletamine; Iraani ja Kesk-Aasia vallutamine; retk Indiasse. Aleksander Suure riigi korraldus. Aleksandri surm. 2. Diadohhide sõjad: Demetrios Poliorketes; diadohhide sõdade lõpp ja tulemus. 3. Tähtsamad Hellenistlikud riigid: Egiptus, Seleukiidide riik, Makedoonia, Pergamon. 4. Hellenismaaja ühiskond ja riiklus. Idamaade helleniseerumine. Tähtsamad linnad (Aleksandria, Antiookia, Pergamon, Rhodos). Kreeka ja idamaiste joonte põimumine hellenistlike riikide ühiskonnas ja majanduses. Linnaelu ja kaubandus. Hellenistlike monarhiate üldiseloomustus. Valitseja jumalikustamine. Sõjaväe korraldus. 5. Makedoonia ja Kreeka
Egiptuses. Järgnes sõda Ptolemaiose ja Perdikkase vahel. Viimane üritas Egiptust vallutada, kuid tapeti 321 aastal oma väepealike poolt ja tema sõjavägi läks üle Ptolemaiose poole. Järgnevalt tõusid tähtsamate võimumeestena esile: Ptolemaios Egiptuse valitseja. Seleukos, kes vallutas 312 aastal Antigonoselt Mesopotamia ja sai selle valitsejaks. Kassandros Makedoonia ja Kreeka valitseja. Lysimachos Traakia valitseja. Antigonos ja tema poeg Demetrios Poliorketes (Linnapiiraja sai selle hüüdnime 307 Küprose vallutamise järel), kellele allusid mõnda aega suur osa Anatooliast, Süüria ja Mesopotaamia (mille kaotas Seleukosele). 311 tapeti väepealike kokkuleppel Aleksandi poeg. Aleksandri poolvend oli tapetud juba varem. Aleksandri suguvõsa oli seega välja surnud. Kujunes Ptolemaiose, Kassandrose, Lysimachose ja Seleukose liit Antigonose ja Demetrios Poliorketese vastu. 306 võttis Antigonos kuninga tiitli; tema eeskuju järgisid
vähemalt nime poolest demokraatiku riigikorraga. 306. a. purustas Demetrios Küprose rannikul Ptolemaiose laevastiku ja vallutas seni Ptolemaiosele kuulunud saare. Võidust innustunult kuulutasid Antigonos ja Demetrios end nüüd pidulikult kuningaks; peagi järgisid nende eeskuju ka teised diadohhid. 305 304 a. piiras Demetrios uudset sõjatehnikat kasutades Ptolemaiosega liitunud Rhodose linna, kuid ei suutnud seda vallutada. Demetriose silmapaistev piiramistehnika andis talle hüüdnime Poliorketes (Linnapiiraja). Rhodoslased tähistasid Demetriose vastu saavutatud võitu päikesejumal Heliose hiigelkuju ehk Rhodose kolossi püstitamisega oma sadamasse. 303 a. oli Demetrios taas Kreekas, kus laiendas valdusi esinedes kreeklaste kaitsjana Kassandrose ülemvõimu vastu. Kuid tema skandaalselt ohjeldamatu eluviis tekitas pahameelt, eriti Ateenas, kus ta kodanike poolt jumalaks kuulutatult olevat elanud koos armukestega Parthenoni templis.
Tegeles oma võimu konsolideerimisega, et kindlustada oma võim. Pani aluse Ptolemaioste dünastiala. Teine mees oli noorem , alguses Ptolemaiose liitlane, Selenkos, sai endale Babüloonia, pani aluse oma dünastia kui Seleokiidide, sellest kujunes Seleokiidide riik, see sai edaspidi olema lakkamatult kahanev riik, kolmandal sajnadil lõi lahku kesk-aasia, 2 saj lõi lahku iraan siis lõpuks jäi ainult Süüria. Kolmanda grupi moodustas üks isa( Antigonos- üks silm) poja paar, (Demetrios Poliorketes – linnapiiraja demetrios). Kahekesi tegutsesid, isa üritas Väike-aasiat hoida, poeg üritas vallutada saari, sai endale kreeka. Otsustab sündmus Ipsose lahing 301, tähistab aleksandri impeeriumi laguneist, antigonos sai surma. Demetriose poeg sama nimega nagu tema isa, Antigonose järglased Makedoonias, nende võimu all olid ka lõuna-poolsed kreeka linnad. I pool sajanditjärk olid diodohhide sõjad 3 saj -pidada nende hellenistlike riikide kõrgaeg (rooma - kartaago)
annaabi.ee 
