Tõsi on aga see, et senine täitevkomitee esimees Strömfeldt tagandati ametist alles 20.juulil, mil vallavanemaks valiti tagasi enne nõukogude aega seda ametit pidanud Isak Melders. Meenutusi raamatust: ''Mürskudest küntud saarte kroonika.'' 15.juuli koidikul andis suur sakslaste lennukigrupp pommilöögi Kogula lennuväljale, millel paiknes major Kudrjavtsevi 12.Punalipu ordeniga üksik hävituslennueskadrill. Lendurite juurede sõitis otsekohe poliitosakonna ülem Kopnov, et kohapeal sakslaste pommitamise tagajärgi teada saada. Fašistid pommitasid tühja kohta, ütles Kudrjavtsev. ,,Trumpasime nad üle...'' Eskadrill kaotusi ei kandnud, kuna lennukid olid hoolikalt metsa peidetud. See- eest sai kõvasti kannatada pinnaslennurada, mis oli sõna otseses mõttes pommiplahvatustest üles küntud. ,,Õhutõrjeväelased on tublid poisid, et tule enda peale tõmbasid,'' seletas Kudrjavtsev. ,,Ise said nad aga vatti...''
mille tõttu vabanes palju juhtivaid kohti. Ametikohad 1937 1938 Dneprodzerzinski Täitevkomitee esimehe asetäitja; 1938 Üle viidud Dnepropetrovski oblastokomiteesse; 1939 Dnepropetrovski oblastokimitee propagandasekretär; II Maailmasõja (Suure Isamaasõja) ajal tegutses Breznev Punaarmees poliittöötajana, olles kõigepealt Lõunarinde poliitvalitsuse ülema asetäitja, siis 18. armee poliitosakonna ülem ja 4. Ukraina rinde poliitvalitsuse ülem. Sõja ajal tutvus Breznev Nikita Sergejevits Hrustsoviga, kes edaspidi hoolitses Breznevi karjääri eest: Leonid Breznev, 1967 4 1946 1947 Ukraina K(b)P Zaporozje oblastikomitee I sekretär; 1947 1950 Ukraina K(b)P Dnepropetrovski oblastikomitee I sekretär; 1950 1952 Moldaavia K(b)P Keskkomitee (KK) I sekretär;
Industrialiseerimis perioodil avati palju uusi vabrikuid ja tehaseid, mille tõttu suundusid paljud noored tehnikakõrgkoolidesse Astus ka ise metallurgiainstituuti ja oli aastatel 1936-37 kooli direktor 1937.aastal valiti ta kodulinna täitevkommitee esimehe asetäitjaks → sai palju toetajad oma toetava ja hooliva suhtumisega II maailmasõda, sõjajärgsed aastad ning teekond tippu Alates 14.juulist 1941 kuni sõja lõpuni oli Leonid tegevväes 2. novembril 1944 eduatati armee poliitosakonna polkovnik Brenžev kindralmajoriks Vältis otsest sõdimist, pigem kohtus sõduritega ja tegeles poliitikaga 1946. aastal valiti Leonid Ukraina K(b)P Zaporožje Oblastikomitee sekretäriks 1947. aastal autasustati Brežnevi Lenini ordeniga hiiglasliku metallurgiatehase avamise eest Zaporožjes 1950. aastal suunati ta Moldaavia Nõukogude Sotsialistliku Vabariiki → 1950-52 oli sealse Kommunistliku Partei Keskkomitee sekretär
rajoonikomitee või linna oma. Ametkondlikud lehed. Need tekkisid Eestis 40ndatel, esimene oli Tartu ülikooli leht 1948. Muudest hiljem hakkasid tulema ka kolhoosilehed, esimene neist oli Randlane, kuulsa Kirovi-nim. Kalurikolhoosi leht. Tähelepanu tahaks juhtida ühele väljaandele ametkondlike lehtede pakis lehele, mida ametlikult ei eksisteerinud. Jutt käib vangide lehest (vange ei nimetatud seltsimeesteks, vaid kodanikeks). Lehe nimi oli Au tööle! Selle lehe peal oli kirjas ,,poliitosakonna väljaanne". Tegelikult ilmus see leht siseministeeriumi all. Üldsus ei tohtinud sellest lehest midagi teada. Ajakirjad. Statistika on siin vastuoluline, kurja juureks on Teaduste Akadeemia Toimetised, mis meie liigituse järgi on toimetised, ent ametlik statistika ütleb ajakirjad. Meie lähtume sellest, et oli 25 nimetust ajakirju aastal 1988 (legaalsed väljaanded) ja 28 väljaannet (mõned ilmusid kahes keeles, nimi oli ikka üks).