-nad saavad aga oma oodata kannatlikultoma tulevast õnne teises elus -tõeline õndsus seisneb igaveses elus ja rahus Augustinus poliitilisest elust: -riik on pattulangemise tulemus ja ajend -samas ta on hädavajalik, et tagada korda ja rahu -seetõttu on riik osa Jumala plaanist -kristlik riik teostab õiglust kõrgemail võimalikul määral -kristlik valitseja saab oma eeskujuga propageerida vagadust ja alandlikkust Aquino Thomas (13. saj.) õnnest ja poliitlisest elust -kuigi õndsust ei ole võimalik maa peal saavutada, peab siiski oma hinge ja ihu eest hoolitsema -inimene:osa ühiskonnast,hierarhilisest süsteemist,mille eri osad täidavad eri funktsioone -valitseja ül-d?-seadused-voorused '-tõeline voorus:vaimne.seega kirik ülem riigist Varauusaegsed arendused-3 uut suunda *kodanikuhumanism (nt. Machiavelli ,,Discorsi") -aktiivne, vooruslik elu kogukonna teenistuses -õnn pigem kogukondlik *individualism (montaigne)
Luuakse kohalik parlament ja täidesaatva võimu organ. Sealjuures ei tohi tema seadus olla vastuolus riigi või tema koostisosade huvides, tal ei ole oma kodakondsust ega kohtusüsteemi. Nt Gröönimaa Taanis, Põhja-Iirimaa Suurbritannias, Ahvenamaa Soomes. Administratiivne autonoomia (see on poliitilisele autonoomiale lähedane) - esineb tunduvalt harvemini kui poliitiline autonoomia. Administratiivne ehk haldusautonoomia on poliitlisest tunduvalt piiratum., kuid annab võimaluse kohalike küsimuste otsustamisel ning kohalike riigi- ja omavalitsusorganite kujundamisel arvestada kohalike etniliste rühmade huve, nt Tiibet Hiinas. 9 Kultuuriautonoomia luuakse seal, kus etnilised rühmad elavad hajutatult muu elanikonna hulgas. Organisatsioonide kaudu tegelevad nad oma kultuuri ja keele
rahvusliku enesemääramise printsiip (10 punkti- olulisemaks see, et igal rahvusel on õigus oma riigile jne.) sai paljude Ida-Euroopa riikide tekkimise aluseks. Natsionalism peamiselt negatiivse ja regressiivse tähendusega, kuna algselt võideldi vana korra vastu ning tõstatas inimese tähtsuse. Natsionalism täitis vaakumi, mille tekitas aristokraatliku riigikorra muutus 19. sajandil. Samas tõi natsionalismi areng kaasa kristluse rolli vähenemise- natsionalismist kui poliitlisest ideoloogiast sai uus religioon. Põhiprintsiip ja kriitika: Klassikaline rahvusluse doktriin- aluseks rahvuse suveräänsus ja enesemääramine Rahvus on looduslik nähtus- rahvus on ajalooliselt välja kasvanud (isamaa, emakeel, rahvuslik ärkamine) Rahvust võib defineerida teatud empiiriliste tunnuste kaudu (kultuur, keel) 9
asuvad maa-alal kompaktselt, mistõttu saab luua autonoomseid vabariike, ringkondi, oblasteid, rajoone jne. Poliitilisel autonoomial on riikluse tunnuseid: enamasti on autonoomsel üksusel oma konstitutsioon, tal on seaduste andmise õigus kohaliku elu küsimustes jne. Nt Gröönimaa Taanis, Põhja-Iirimaa Suurbritannias, Ahvenamaa Soomes. Administratiivne autonoomia esineb tunduvalt harvemini kui poliitiline autonoomia. Administratiivne ehk haldusautonoomia on poliitlisest tunduvalt piiratum., kuid annab võimaluse kohalike küsimuste otsustamisel ning kohalike riigi- ja omavalitsusorganite kujundamisel arvestada kohalike etniliste rühmade huve, nt Tiibet Hiinas. Kultuuriautonoomia luuakse seal, kus etnilised rühmad elavad hajutatult muu elanikonna hulgas. Organisatsioonide kaudu tegelevad nad oma kultuuri ja keele hoidmise ja arendamisega ning osalevad seaduses määratud ulatuses riigi poliitilises elus.