· Ameeriklaste vabadusvõitlus innustas paljusid valgustusajastu eurooplasi · Vabatahtlikud nt: Prantsuse kindral markii La Fayette, Preisi kindral vpn Steuben (Mõlemad olulised Washingtoni armee koolitajad) Poola vabadusvõitleja Kosciuszko. · Prantsusmaa oli aastast 1776 alates toetanud ameeriklasi majanduslikult (relva ja laskemoonaga) · B.Franklin oli ameerilaste saadik Prantsusmaal: otsis aktiivselt tuge Välisliitlased · 1778 sõlmis abs. Prantsusmaa poliitlilise liidu vabariikliku P-Ameerikaga: Iseseisvuse tunnustamine ja kaitseleping ehk sõja sõja jätkamine koos seni kuni SB tunnustab 13 Ameerika Ühienenud riigi iseseisvust ja eraldi kaubandusleping · Prantsusmaa abi: mehi, sõjalaevu, relvastust raha · Prantsusmaa motiiv: Sõja lõpp · 1778 tulemuseks konflikti laienemine: SB kuulutas sõja Prantsusmaale · SB võiduvõimalused kahanesid märkimisväärselt ! · 1781 lahing Virg
Partedo majandusliku eliidi (oligarhide) valitsemine - rahade abil suurendavad nad oma poliitilist võimu. Probleem on see. Hierarhilised struktuurid igapäevaelus firmasisene kultuur. Kõige skeptilisem arvamus demokraatia pole kunagi saavutatav. Klassikaline kriitika : monarhistlikud ideoloogiad. Monarhia on ainuvõimalik vorm. 1.Legitiimsus- monarhia on ainus õiguspärane vorm ( teoloogiline argument, piiblil põhinev, et kuningad on Aadama otsesed järeltulijad ning seega tema poliitlilise võimu pärijad ; ajalooline argument, et kuningad on hõimupealike legitiimsed pärijad) 2.Efektiivsus demokraatia on viletsam valitsusviis ja monarhia on kõigile kokkuvõttes parem. Võimule saavad lihtsalt ,,hea rääkimisega" isikud ning pärast võimule saamist ei suudeta pikemas perspektiivis otsuseid teha. Otsuste tegemine on väga aeglane, erinevalt monarhiast. Masside manipuleerimine. Inimeste võimed ja haridus. Platon : kes peaks juhtima laeva ?? Tõstab esile inimeste
Vahetusühiskond ehk kaubanduslikud suhted toetuvad omakasule. Poliitika põhineb kasul, usaldusel, harjumusel, aga ka isamaa-armastusel, mis on sõpruse üks vorme. Riik 1. Keskaegse riigi põhitunnused. Erinevused uusaegsest riigist. Isikulisus ja hierarhilisus Killustumus Konglomeraatriigid Dualism 2. Partikularistliku mõtlemise areng (Aristotelesest Machiavellini) Aristoteles: polis kui poliitilise korralduse loomulik ja ideaalne vorm. Aquino Thomas: Poliitlilise elu põhivorm (communitas perfecta), mõistab kohut ja karistab kurjategijaid, kogukonnad peaksid elama harmoonias. Cicero: riik on kogu inimesi, kes on assotsieerunud õigluse tagamiseks ning ühise hüve ededamiseks. Humanistid: Riigi säilimine on vajalik, sest garanteerib inimese säilimise. Indiviid peab end riigi nimel ohverdama. 1
kultuur, perekond. Klassikaline kriitika (ajalooline kriitika): Seavad ideaaliks monarhistlikud ideoloogiad. Demokraatia kriitika jaguneb erinevatel alustel: 4. Legitiimsus- väidavad, et demokraatia ei ole legitiimne, tal ei ole õiguspärast alust ning monarhia on ainus õiguspärane vorm ( teoloogiline argument, piiblil põhinev, et kuningad on Aadama otsesed järeltulijad ning seega tema poliitlilise võimu pärijad; ajalooline argument, väidab, et kuningate võim pärineb kunagisest hõimupealikute võimust, et kuningad on valitavate hõimupealike legitiimsed pärijad) 5. Efektiivsus demokraatia on viletsam valitsusviis instrumentaalses mõttes ja monarhia on parem vahend ühiskondlike eesmärkide saavutamiseks (põhineb või sai alguse Platoni kriitikast). Platon ütles, et demokraatia õõnestab teadmiste, oskuste ja
annaabi.ee 
