Jaapan Aasia imelaps 1945. aastal sattus Jaapan USA okupatsiooni alla, ent sellele pani lõpu 1951. aastal sõlmitud San Fransisco rahuleping. Tõepoolest, käike käisid enne küll ameeriklased, kuid just nende juhtimisel viidi Jaapanis läbi põhjalikke ümberkorraldusi, tänu millele sai alguse ka sealse majanduse kiire taastumine ja kasv. Seega olid USA poolsed torked majanduslikult ja poliitilselt seisukohalt minu silmis Jaapani jaoks vägagi kasulikud. Ümberkorralduste koha pealt hakkas näiteks kehtima maareform, lisaks võeti vastu uus põhiseadus, mis tähendas seda, et Jaapanis kehtestati mitmeparteiline parlamentaarne demokraatia, millega kaasnes keisri õiguste kitsendamine ning lisaks kõigele muule ei lahendatud rahvusvahelisi tüliküsimusi enam sõjalisel teel. Pärast sõjapurustuste likvideerimist ja infrastruktuuri taastamist saigi alguse Jaapani
kujutamine polnud enam illustratiivne, vaid kajastab ,,helgetes toonides kangelaslikku tänapäeva". Goebbels kirjutas 1933. aastal, et Saksamaal peab kunst olema nii ,,romantiline, sentimentaalne" kui ka ,,tegelikkusele vastav". Tolle reziimi puhul tähendas see aga kultuurihorisondi teadlikku piiramist, ning üheainsa, üksluise ja konventsionaalse kunsti- ja kirjanduszanri soosimist. Kultuuripoliitika ei tähendanud kaugeltki mitte ainult sõda modernismiga! Vajalik oli defineerida poliitilselt vastuvõetava kultuuri sisu ning toetada kunstnikke, kes said ametliku loa seda poliitikat ellu viia; samal ajal suruti kõik teise katsed uusi kultuurinorme eirata maha ametliku tsensuuri, välistamise ja terrori abil. Kunstielu kontrollimine ei tähendanud tingimata igasuguse kunstiinnu ja inspiratsiooni mahasurumist! Juutide küsimus ,,Vaevalt saab aga ette kujutada sellist mõtlemisviga, mis paneks uskuma, et näiteks neegrist
Teine pool- uusrahvuslased, häiritud 188ondate, 90ndate venestamises ohu nägemine, vene riik suurem oht tsentraliseerimispüüetega, olid valmis tegema koostööd baltisakslastega tõrjumaks vene võimu. TÜ teoloogid, I. Olavs ja A. Niedra (Läti nukuvalitsuse juht vabadussõja aegadel). Rõhutati et läti ühiskond on muutunud, tuleb hoolitseda ka läti rahva majandusliku tõusuga hariduslik-kultuurilise kõrval. See võimaldab tegeleda kultuur-haridusliku poolega poliitilselt- eesmärk saavutada kultuurautonoomia. Peamine saavutus, läti linnavalitsuste võitmine läti rahva kätte. Linnades domineerisid arvuliselt lätlased. Juhtimisel siiski kõrvale tõrjutud. Valimisseadus oli ülimalt kitsas, valida said ennekõike jõukas kodanikkond, kelle hulgas lätlasi esimest korda vähe. Tuginesid oma loomulikule õigusele kaasarääkimisel ja arvukusele. 1890ndatel algas võitlus et valitsused bs käest
ülimuslikkusel. (nt Eesti) Parlamentaarse vabariigi president omab esindusfunktsiooni, tal puudub normaalses olukorras seadusandlik pädevus ja ta ei ole aktiivselt tegev riigi poliitilises elus (erinevalt presidentaalsest). Samuti erinevalt presidentaalsest valitsemisvormist kannab valitsus parlamendi ees poliitilist vastutust. 3. Millised on riikliku korralduse vormid? Riikliku korralduse vormid on: L. Unitaarriik ehk lihtriik on riik, mis territoriaal-poliitilselt kujutab endast ühtset tervikut. M. Föderatsioon ehk liitriik on riik mille koostisosadeks on liikmesriigid või riiklikud moodustised (föderatsiooni subjektid). (nt USA, India, Mehhiko jne.) N. Konföderatsioonid on riikide liit, mis luuakse mingi ühise (tavaliselt poliitilise või sõjalise) eesmärgi saavutamiseks. Autonoomia kujutab endast riigi territooriumi mingile osale antud sisemist omavalitsust,
ülimuslikkusel. (nt Eesti) Parlamentaarse vabariigi president omab esindusfunktsiooni, tal puudub normaalses olukorras seadusandlik pädevus ja ta ei ole aktiivselt tegev riigi poliitilises elus (erinevalt presidentaalsest). Samuti erinevalt presidentaalsest valitsemisvormist kannab valitsus parlamendi ees poliitilist vastutust. 3. Millised on riikliku korralduse vormid? Riikliku korralduse vormid on: L. Unitaarriik ehk lihtriik on riik, mis territoriaal-poliitilselt kujutab endast ühtset tervikut. M. Föderatsioon ehk liitriik on riik mille koostisosadeks on liikmesriigid või riiklikud moodustised (föderatsiooni subjektid). (nt USA, India, Mehhiko jne.) N. Konföderatsioonid on riikide liit, mis luuakse mingi ühise (tavaliselt poliitilise 6 või sõjalise) eesmärgi saavutamiseks.
annaabi.ee 
