moel: · seadusalgatus (§87 p 4). Seaduste ettevalmistamine ongi ellkõige valitsuse ülesanne, sest Vabariigi Valitsusel on kasutada aparaat, mis Riigikogul puudub. Eelnõude ettevalmistamisega mõjutatakse aga seadusandlust põhjapanevalt. Riiklik poliitika kajastubki eelkõige seadustes; · riigieelarve eelnõu koostamine (§87 p 5). Riigieelarve koostamine on seatud üldise seadusandliku funktsiooniga, kuid eelarve kui ühe kõige poliitilisema dokumendi koostamine näitab selgelt Vabariigi Valitsuse poliitilist rolli. Poliitilist võimutäiust Vabariigi Valitsusel ei ole, otsused peab tulenevalt demokraatlikust olulisuse printsiibist kinnitama Riigikogu. See, et Vabariigi Valitsusel otsuste lõpliku langetamise õigust pole, ei tähenda siiski seda, et tema mõjujõud poliitiliste otsuste langetamisel väike oleks. Kuna Vabariigi Valitsus on paika pandud Riigikogu enamuse poolt,
4 • seadusalgatus (§87 p 4). Seaduste ettevalmistamine ongi eelkõige valitsuse ülesanne, sest Vabariigi Valitsusel on kasutada aparaat, mis Riigikogul puudub. Eelnõude ettevalmistamisega mõjutatakse aga seadusandlust põhjapanevalt. Riiklik poliitika kajastubki eelkõige seadustes; • riigieelarve eelnõu koostamine (§87 p 5). Riigieelarve koostamine on seatud üldise seadusandliku funktsiooniga, kuid eelarve kui ühe kõige poliitilisema dokumendi koostamine näitab selgelt Vabariigi Valitsuse poliitilist rolli. Poliitilist võimutäiust Vabariigi Valitsusel ei ole, otsused peab tulenevalt demokraatlikust olulisuse printsiibist kinnitama Riigikogu. See, et Vabariigi Valitsusel otsuste lõpliku langetamise õigust pole, ei tähenda siiski seda, et tema mõjujõud poliitiliste otsuste langetamisel väike oleks. Kuna Vabariigi Valitsus on paika pandud Riigikogu enamuse poolt, on tõenäoline, et Riigikogu kiidab
retooriliselt kõlavat vabavärssi. Selles luules, mis selgelt proosast eristub, võib rääkida proosale lähenemist, ka temaatika poolest. Sütiste luules on inimest määratletud sotsiaalse ümbruse kaudu. Klassikalised näited: ''Läbi töötavate tänavate'' Tartu temaatika. Teatud muutused tulevad 1930ndate keskpaigas, aga alus ei muutu. Läheb mõnevõrra üle traditsioonilisemale poeetikale, vabavärsi osakaal kahaneb. 1930ndatel tulevad selgelt esile poliitilisema programmi otsingus, nt ''Noored partisandid'' kirjutab suure poeemi Vabadussõjast, aga 5 a hiljem liitub NSV-ga ja osales ise vabadussõjas ja see on isiklik kogemus. Sütiste jääb sõja ajal eestisse. 15. Arbujate tegevus ja looming. Tegutses aastal 1938. Antoloogija koostaja Ants Oras. Rühmitust kui sellist ei ole, aga antoloogia autoreid hakatakse kutsuma arbujateks. Liikmed: Betti Alver, Heiti Talvik, Bernard Kangro, August Sang, Kersti Merilaas, Paul
seisukohti hakatakse rõhutatult seostama poliitiliste ja sots vaadetega ja sellel on tugev vasakpoolne kallak. Tarapitaga koos tuleb 20ndate aastate alguses tugev pol ja sots kirjanduse laine, aga see jääb lühiajaliseks. Tarapita puhul peab rõhutama ka seda, et tegemist on teatava avangardihõngulise esteetilise programmi manifesteerumiskatsega ja seda võib nimetada sotsiaalekspressionismiks. See, millele T rühmitus rõhub on suuresti hilisem ekspressionismi faas ja see on poliitilisema konnotatsiooniga. Siurus on midagi teisiti, on midagi, millele on Tarapita teatav vastulause. Tarapita-aegne Under on vastulause soneti-aegsele Underile. Enne Siuru juurde jõudmist natuke taustadest. Poliitilised, sõjasündmused, rühmitused ja on võimalik välja tuua ka muid punkte (ühendusi, väljaandeid, sündmusi), mis hakkavad ajalugu liigendama. 1922 Eesti Kirjanikkude Liit (esimene esimees Tuglas) Siuru ja Tarapita on lõpetanud ja
annaabi.ee 
