17) Saksamaa lõhenemine (DV ja LV [1949]) 18) Võidurelvastumine 19) Tuumaajastu algus (aatompommide loomine) 20) keskkonna saastamine 21) Raudse eesriide kujununemine Euroopas 22) ÜRO loomine 1945 a. 23) Uute sõjaliste liitude loomine Euroopas ( NATO [1949] ja VLO[1955] Varssavi lepingu organisatsioon) 24) Uute majanduslike liitude loomine ( Marshalli plaan, VMN vastastikuse majandusabi nõukogu). 2. Külm sõda (1945) 1948- 1989 Külm sõda- ajaloos ja poliitikateaduses kasutusel olev termin, millega tähistatakse peale II MS-i rahvusvahelistes suhtes tekkinud keerulist olukorda ( mis kohati ähvardas puhkeda tegelikuks sõjaks). Külma sõja vormid: 1) ideoloogilised (ideede vaheline võitlus) 2) kultuurilised 3) propagandistlikud 4) majanduslik 5) võidurelvastumine 6) sõjalised konfliktid
Poliitilises kommunikatsioonis tähendab see, et eelnevalt loodud seosed ja kontekst mõjutavad seda, kuidas konkreetset infot tõlgendatakse. Praimimise avastasid ja selle süstemaatilisem uurimine sai alguse, kui Warrington ja Weiskranz (1968) leidsid eksperimendi käigus, et raskel kujul amneesiat põdevad patsiendid olid sama edukad kui ilma mälukahjustuseta inimesed mälutestis, kus näidatati sõnajadasid ja paluti täita lünki. Poliitikateaduses tõid praimimise kasutusele Iyengar, Peters ja Kinder (1982). Praimimise teooria järgi ei arvesta inimesed otsuste tegemisel kõiki teadmisi, vaid lähtuvad sellest, mis seostub varasemast esimesena. Seetõttu on võimalik mingile probleemile või aspektile tähelepanu tõmbamisega muuta teatud probleemid või aspektid inimesele kättesaadavamaks (esimesena pähe tulevaks). Eduka praimimise näitena poliitikast võib tuua olukorra, kus G.W. Bush mainis 2004. aasta
2.5 Osalusdemokraatia Osalusdemokraatia (inglise keeles participatory democracy) on demokraatia vorm, mille puhul rahvast kaasatakse otsustusprotsessi. Osalusdemokraatia vorm, mille puhul rahvas teostab oma võimu seaduseloomes ja muudes küsimustes, mis esindusdemokraatias on riigikogu ja valitsuse pädevuses, on otsedemokraatia. Osalusdemokraatia on üks kodanikuühiskonna toimimise aluseid. Osalusdemokraatia peamine ülesanne on tagada kogukonna juhtimise täielik läbipaistvus. Poliitikateaduses tähistab see termin esindusdemokraatia alternatiivi või selle täiendamise katseid. Esindusdemokraatia tähendab seda, et rahvas (või kodanikuühenduse puhul selle liikmeskond) kasutab võimu enda valitud esindajate kaudu, osalusdemokraatia aga tähendab teisi mõju avaldamise kanaleid. Osalusdemokraatia üldiseks lähtekohaks on see, et ka demokraatlikult valitud esindajate tehtud otsuste aluseks peab olema nende inimeste kuulamine, keda kõnealune otsus puudutab; paljusid (nt
ühiskond osalemine ühiskonna valitsemises ning vabameelne vaimuelu. pluralism 1) mitmekesisus, paljusus, mis võib iseloomustada ühiskonna sotsiaalset struktuuri, parteispektrit, vaimukultuuri. Pluralismi peetakse demokraatliku ühiskonna obligatoorseks tunnuseks;2) koolkond USA poliitikateaduses, mille kohaselt nüüdisdemokraatias pole enam ühte kindlat võimueliiti. Võim jagatakse erinevate huvigruppide vahel läbirääkimiste ja kokkulepete alusel. Pluralistide tuntuim esindaja on R.Dahl (vt. ka polüarhia) poliitiline ökonoomia majandusteaduse haru, mis mõtestab majandusliku arengu seaduspärasusi lähtudes ühiskonna ajaloolise arengu astmetest
rõhutab seaduste ja poliitiliste traditsioonide poolt kehtestatud piiranguid valitsemisinstitutsioonide tegevusele. Piiratud valitsemise vastandiks on piiramatu, õigusvastane ehk diktaatorlik valitsemine pluralism (1) - 1) mitmekesisus, paljusus, mis võib iseloomustada ühiskonna sotsiaalset struktuuri, parteispektrit, vaimukultuuri. Pluralismi peetakse demokraatliku ühiskonna obligatoorseks tunnuseks, - 2) koolkond USA poliitikateaduses, mille kohaselt nüüdisdemokraatias pole enam ühte kindlat võimueliiti. Võim jagatakse erinevate huvigruppide vahel läbirääkimiste ja kokkulepete alusel. Pluralistide tuntuim esindaja on R.Dahl (vt. Ka polüarhia) poliitika (2) - ressursside jagamine, õiguste kehtestamine ning konfliktide lahendamine võimu omavate institutsioonide poolt oma huvide realiseerimise eesmärgil. poliitiline hoiak (2) - indiviidi sisemine valmisolek käituda teatud viisil mingi poliitika objekti
Oli oluline inimeste hoiakud, uskumused ja poliitiline käitumine - poliitika formaalsed struktuurid olid teisejärgulised. Biheivoristid pooldasid seda, et poliitikateadus oleks neutraalne ja hinnanguteta. NB! Oli iseloomulik 1960-1970; "toimija on kõik, struktuur mitte midagi" - > valitsemisega seotud põhiprotsessid; avaliku arvamuse ja huvirühmade uuringud Ratsionaalse valiku teooria - juured majandusteaduses, poliitikateaduses sai tuntuks kui avaliku valiku teooriana, oli väga populaarne 1980. Seostatakse Virginia koolkonnaga. Selle teooria kohaselt juhib nii indvidiidide kui ka kollektiivide käitumist puhas ratsionaalne majanduslik omakasu - väärtused, tõekspidamised, ajaloopärand pole tähtsad, sest kõik otsused rajanevad kasu ja panustamise kaalumisel. Nad tegid keerulised matemaatilised mudelid, mille abil seletasid inimeste käitumist ja poliitika kujunemist -> mis seletab inimeste sotsiaalset käitumist
annaabi.ee 
