devalvatsiooni ning sealtkaudu kodumaise konkurentsivõime paranemise maailma mastaabis. Nominaalvahetuskursi langemine seevastu põhjustab kodumaise vääringu revalvatsiooni ning sealtkaudu kodumaise konkurentsivõime languse. Mõlemal juhul on tulemuseks olulised mõjud kodumaisele ning rahvusvahelisele turule. Eriti kodumaise vääringu devalveerimine on poliitikute jaoks tähtis poliitikainstrument ekspordi ning selle tulemusel tulu ja tööhõive toetamisel. 22. Valuutakomitee vahetuskursi süsteem (Eesti rahasüsteemi näide) Põhimõte: o CBA on fikseeritud vahetuskursisüsteem o Kohustus vahetada kodumaist valuutat fikseeritud kursi alusel ankurvaluutaks ja vastupidi o Keskpanga kohustuste piiritlemine olemasolevate valuuta- ja kullareservidega Kriitika: o CBA kohustusliku kattevara nõue o Rahapoliitilise iseseisvuse loovutamine
muutumatuse korral esile koduse valuuta reaaldevalvatsiooni ning sealtkaudu kodumaise konkurentsivõime paranemise maailma mastaabis. Nominaalvahetuskursi langemine seevastu põhjustab kodumaise vääringu reaalrevalvatsiooni ning sealtkaudu kodumaise konkurentsivõime languse. Mõlemal juhul on tulemuseks olulised mõjud kodumaisele ning rahvusvahelisele turule. Eriti kodumaise vääringu devalveerimine on poliitikute jaoks tähtis poliitikainstrument ekspordi ning selle tulemusel tulu ja tööhõive toetamisel. Bretton Woodsi-süsteem; Euroopa Rahasüsteem (EMS) ning Eesti valuutakomiteesüsteem. 24. Valuutakomitee vahetuskursi süsteem (Eesti rahasüsteemi näide) Põhimõte: CBA on fikseeritud vahetuskursisüsteem Kohustus vahetada kodumaist valuutat fikseeritud kursi alusel ankurvaluutaks ja vastupidi Keskpanga kohustuste piiritlemine olemasolevate valuuta- ja kullareservidega Kriitika:
Rahapakkumine peab kasvama määral, mis vastab tootmispotentsiaali kasvule. Kui kodumaine inflatsioonimäär on kõrgem kui välismaine, siis tulemuseks on kodumaise vääringu devalveerumine. Nominaalse vahetuskursi ülesandeks on kodumaise ning välismaise inflatsioonimäära erinevustest (konkurentsivõime) tulenevate mõjude kompenseerimine ning reaalvahetuskursi stabiliseerimine. Eriti on kodumaise vääringu devalveerimine poliitikute jaoks tähtis poliitikainstrument ekspordi ning selle tulemusel tulu ja tööhõive toetamisel. Alates Eesti krooni käibele võtmisest 1992. aastal oli ta olnud seotud Saksa margaga suhtes 8:1 ning sealtkaudu seotud ka Euroopa Rahasüsteemiga, Hiljem fikseeritud kurss euroga. Majandusliku koostöö vormid: • Vabakaubanduspiirkond • Tolliliit • Ühisturg • Majandusühendus • Poliitiline ühendus 18 39
3.2. soovitud ja soovimatuid mõjusid isikutele ja organisatsioonidele, kes ei kuulunud meetme otseste adressaatide ja sihtrühma hulka, nt mõju toetatud firmade varustajatele või allhankijatele. Lisaks eristatakse veel valdkonna üldisi näitajaid, mis loovad tulemusindikaatoritele sobiva konteksti. Need hõlmavad kogu territooriumi, rahvastikku või selle osa, sõltumata sellest, kas poliitikainstrument puudutas neid või mitte, nt põhikooliõpilaste arvu muutus järgneval kümnendil või regulaarselt internetti kasutav protsent elanikkonnast. Seega ei mõõdeta selliste indikaatoritegaaatlusaluse poliitika, programmi või asutuse tulemuslikkust, kuid need aitavad mõista poliitika, programmi või asutuse tegevuskeskkonna dünaamikat või hetkeolukorda. Kirjeldatud indikaatoreid, eriti väljundindikaatoreid, saab kombineerida