autoPoleerimine on pinna lihvimise ja silumise protsess, mille käigus töödeldakse materjale (metall, klaas, vääriskivid, samuti auto värvkate jms.), kuni saadakse kõrgläikeline pind (vt joonis 120). Auto värvkatte poleerimisel eemaldatakse pealmine matistunud värvikiht. Seejuures muutub värvkate mõnevõrra õhemaks. Poleerimisega saab kõrvaldada ka väiksemaid kriimusid, "jooksusid" jm. värvidefekte. Poleerimisel tuleb kahjustatud värvikiht eemaldada kuni kriimu põhjani, mistõttu värvi paksus seab sellele tööle piirangud. Poleerimisel kasutatakse eriti peeneteralisi poleerimisvahendeid ehk polituure. Nendeks on enamasti mitmesugused savid. Kasutatakse ka poleerkivi, sadestatud kriiti, tinatuhka, tseeriumoksiidi ja smirgelpulbrit. Vahendid kantakse elastsele svammile või padjakesele ja pinda töödeldakse
kvaliteedisüsteemi kohandamine väliskeskkonna muutunud nõudmistest lähtuvalt lühima aja jooksul. Metec toodab paljudele autodele lisavarustust. Kõik METEC'i lisavarustustooted on valmistatud kõrgekvaliteetsest roostevabast kroom-nikkel (Cr-Ni) terasest. Tegemist ei ole kroom- ega nikkelpinnakattega, milline keskkonna ja mehhaaniliste vigastuste mõjul võib toodetelt maha kooruda, vaid materjaliga, kus kroom ja nikkel on metalli sulamis. Kõrgläige saavutatakse toodete mehhaanilise poleerimisega, kasutades spetsiaalseid tööriistu ja pastasid. Maasturitele ja kaubikutele loovad eranditult auto mudeli keskseid tooteid. See tähendab, et nad ei ole läinud kompromissile ei toote disaini ega paigaldusmugavuse osas, kuigi näiteks mõned mudelid on oma esmase väljanägemise ja kere mõõtude poolest väga sarnased. Erandiks on siinkohal vaid üksikud juhtumid, kus kere konstruktsiooni poolest identset toodet müüakse erinevate kaubamärkide all. Veoautodele loovad ja valmistavad nii
mis õigatakse lehtedeks. Klaaslehe paksust reguleeritakse valtside vahe või ka tõmbemasina kiirusega. Valmistusmeetodist johtuvalt ei ole lehtklaas täiesti asane, vaid pinnal esineb lainelisust *Valuklaasi meetod sulaklaas juhitakse sulatusvannist otse läbi kahe valtsi. Peale valtsimist jookseb klaasilint jahutusahju. Valuklaasi meetodil valmistatakse toorklaasi, armeeritud klaasi ja dekoratiivklaasi Peegelklaas valmistatakse valuklaasi mõlema poole lihvimise ja poleerimisega *Float-klaasi meetod (Pilkington 1959) sulaklaas suunatakse sulatusvannist veega jahutatavate valtside vahele ja edasi liigub kuum klaaslint mööda sula tina. Ülalt kuumutavad klaasilinti gaasipõletid. Selle tulemusena tasanduvad kõik klaasi ebatasasused. Seejärel suunatakse klaas jahutuskambrisse. Float meetodil saadakse mõlemalt poolelt väga sile klaas, mis on kvaliteedilt parem kui lihvitud klaas *Selektiivklaas e. energiasäästuklaas
kinnitatakse Zn - protektor. 6. KORROSIOONI EEMALDAMINE Tihti on võimalik keemiliselt eemaldada korrosiooni saadusi. Näiteks fosforhapet saab kasutada rooste eemaldamiseks raua pinnalt. Ta moodustab roostega raud(III)fosfaadi, mis jätab musta kihi, mida on võimalik kergesti eemaldada, kuid mis iseenesest kaitseb edasise roostetamise vastu. Samas ei tohi korrosiooni eemaldamist ajada segi elektrokeemilise poleerimisega, mis eemaldab mõned metallikihid, et tekitada ühtlast pinda. Näiteks saab fosforhappega poleerida ka vaske, kuid mis ei eemalda ainult korrosiooni saadusi vaid ka vase kihid. 7. KOKKUVÕTE Eelnevalt lugedes saab tõestust, et metalseid materjale on võimalik kaitsta korrosiooni tekkimise eest. Selleks on välja töötatud väga palju erinevaid tehnoloogiaid. Kuid olgem realistlikud, miski ei kesta igavesti. Nii käib ka metalsete materjalide kohta. Nähes nii palju
Metallide lõiketöötlus seisneb eelnevalt töötlemisviisidel saadud toorikult laastu eraldamises vajaliku kuju, mõõtmete ja pinnakvaliteedi saamiseks. Kuna suurema osa masinaosi saab oma lõpliku kuju ja täpsed mõõtmed tooriku lõiketöötlemisel, siis moodustab selle töömaht 45...60% nende valmistamise töömahust. Mehaaniline lõikamine haarab kolme erinevat materjali osadeks lahutamise tehnoloogiaprotsessi. 1) Nugalõikamine- kus jõu F mõjul materjali tungiv nuga tekitab enda ees surutud ala. Noaga lõikamist kasutatakse materjali tükeldamisel. 2) Käärlõikamine- kus jõu F mõjul tekitavad töödeldavasse materjali surutavad käärid lõikeservi ühendavas pinnas materjali purunemist põhjustavaid nihkepingeid, mille tagajärjel materjal lahutatakse osadeks. 3) Teriklõikamisel laastueraldusega ehk teriklõiketöötlemisel eraldab terik jõu F toimel töödeldava materjali pinnakihi laastuna. Ortogonaallõikamine kirjeldab protsessi kahe aktiivjõu aüsteemis- nor...
Kui on fikseeritud läbisõidu piirang, siis selle ületamisel tuleb viivitamata teavitada liisinguandjat. Auto kere loomulik kulumine: pindmised kriimud, mis ei ole läbinud laki või värvi kiht peavad olema likvideeritavad poleerimisel väikesed kriimustused auto kerel ühtlaselt pleekinud värv kuni 1,5 cm läbimõõduga üksikud mõlgid, kuid ei tohi olla värvikahjustusi kergelt kulunud ukse lingi ümbrus, mis on likvideeritav poleerimisega Ebaloomulik kulumine: üle 1,5 cm läbimõõduga üksikud mõlgid muljumisega värvikahjustused, pindmised kriimustused, mis läbivad värvi- ja lakikihti kleebiste eemaldamisest jäänud jäljed sõiduk ei ole avariijärgselt korrektselt parandatud lisavarustuse (katuseraami, vilkuri) eemaldusel tekkinud vigastused rahe poolt tekitatud mõlgid stanged ja iluliistud katkine või kahjustatud stange, numbrimärgi alus ja number puudu, iluliistude deformatsioon klaasid, tuled, peeglid
Põhiliselt teatakse korrosiooni all metallide oksüdeerimist hapniku toimel. Kõige tuntum korrosiooni vorm on rooste, milles muudetakse raud raud(III)oksiidiks. Fosforhapet saab kasutada rooste eemaldamiseks raua pinnalt. Ta moodustab roostega (Fe2O3) raud(III)fosfaadi (FePO4), mis jätab musta kihi, mida on võimalik kergesti eemaldada, kuid mis iseenesest kaitseb edasise roostetamise vastu. Samas ei tohi korrosiooni eemaldamist ajada segi elektrokeemilise poleerimisega, mis eemaldab mõned metallikihid, et tekitada ühtlast pinda. Näiteks saab fosforhappega poleerida ka vaske, kuid mis ei eemalda ainult korrosiooni saadusi vaid ka vase kihid. Korrosioonikaitseks kasutatakse:metallipinna katmist varvi voi inaktiivse metalli kihiga;katoodkaitse metall on kontaktis aktiivsema metalliga, mis ise oksudeerub. 19. Keemilised vooluallikad. Keemiline vooluallikas on seade, milles elektrokeemilises reaktsioonis vabanev energia muundub vahetult elektrienergiaks. 20
Põhiliselt teatakse korrosiooni all metallide oksüdeerimist hapniku toimel. Kõige tuntum korrosiooni vorm on rooste, milles muudetakse raud raud(III)oksiidiks. Fosforhapet saab kasutada rooste eemaldamiseks raua pinnalt. Ta moodustab roostega (Fe2O3) raud(III)fosfaadi (FePO4), mis jätab musta kihi, mida on võimalik kergesti eemaldada, kuid mis iseenesest kaitseb edasise roostetamise vastu. Samas ei tohi korrosiooni eemaldamist ajada segi elektrokeemilise poleerimisega, mis eemaldab mõned metallikihid, et tekitada ühtlast pinda. Näiteks saab fosforhappega poleerida ka vaske, kuid mis ei eemalda ainult korrosiooni saadusi vaid ka vase kihid. Korrosioonikaitseks kasutatakse:metallipinna katmist varvi voi inaktiivse metalli kihiga;katoodkaitse – metall on kontaktis aktiivsema metalliga, mis ise oksudeerub. 23. Mis on elektrokeemia? Milleks kasutatakse elektrokeemilisi protsesse?
6. Kord aastas kontrollida ajami kõi elementide tehnilist olukorda: - kontrollida hüdroajami kõik liikuvad osad, vajadusel detailid vahetada. Detailide vahetusel need hoolikal pesta ja määrida süsteemis kasutatava õliga, monteerimisel hoolikalt jälgida firma poolt antud juhiseid . - kontrollida hüdrosilindrite ja sääretihendite olukorda. Hüdrosilindrite tööpindade väiksemad kriimustused võib lihvimise –poleerimisega möötmete lubatud piirides kõrvaldada - kontrollida ventiilide klappide ja nende pesade tööpindade tihedust. Lubatust suuremate defektide korral need detailid vahetada, väiksemad ebatiheduse tekitavad kõrvaldada sooveldamisega - kontrollida mõõteriistade olukorda ja vastavalt tähtajale või defektsed mööteriistad saata kontrolli - enne õli vahetust mahutid, kontrollklaasid ja filtrid puhastada. Õli vahetusel
annaabi.ee 
