pensionile mineku puhul peo teha. Peost saab aga katastroof ja kajastub hoopis see, kuidas tuletõrjejaoskond saab bürokraatlikul viisil riigilt lüüa. Filmi ilmumisel esitas nelikümmend tuhat tuletõrjujat Tsehhoslovakkias lahkumisavalduse. Forman pidi avalikult vabandama ja selgitama, et film oli mõeldud poliitilise allegooriana, mitte solvanguna tuletõrjele. Nõukogude reziimi pealetulekul aastal 1968 keelati ,,Pritsimeeste pidu" siiski ära. Vaatamata poleemikale, võtsid nii publik kui ka kriitikud filmi hästi vastu. Esimene inglise keelne film oli Formanil ,,Lahtirebimine"(,,Taking Off"). 1971 aasta moodne komöödia pereväärtuste muutmisest 70ndatel, kus kaasa mängisid tulevased staarid Georgia Engel ja Carly Simon. Film osutus edukaks võites mitmeid auhindu, sealhulgas zürii eriauhinna filmifestivalil Cannes. ,,Lendas üle käopesa" (,,One Flew Over the Cuckoo's Nest")(1975)
asub nõiakaev, on piirkonnas ainus maa-alune jõgi, mille olemasolu on teaduslikult tõestatud. (BNS 2010) Nõiakaevu paneb keema Tuhala jõgi, mis voolab pooleteise kilomeetri ulatuses maa all. Vajaliku vooluhulga tagab Mahtra soostik ja Leva raba, mis muudab vee nõiakaevus veidi pruunikaks. Leva raba asub aga Nabalast 18 km lõuna pool, mistõttu nõiakaevu veereziimi ei saa seostada Nabala piirkonna võimalike paekarjääridega. (Perens 2009) Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi sõnul pole poleemikale selget lahendust. Minister meenutas tõde, et Harjumaal on vaja uusi karjääre avada, sest muidu võib tekkida mõne aasta jooksul tõsine killustikupõud. Samuti märkis ta, et looduskaitseseaduses on kirjas punkt, mis lubab kohalikel omavalitsustel luua kaitsealasid, kuid see pole mõeldud karjääride blokeerimise kohta. Tamkivi leidis kogu olukorras vastuolu, kus keskkonnaministeerium peab ühelt poolt loodust ja loodusvarasid kaitsma ning teiselt poolt kaevanduslube väljastama
kunstipreesterlus osalt oli ka sekkunud. "Luule peab olema vaba ja rippumatu, alles siis võib ta tõeliselt vallutada elu ja seda paremate ja puhtamate ideaalide poole juhtida," sõrendas Talvik oma artikli "Luule ja elu" juhtmõtet (Talvik 1937: 61). "Suur loominguline inspiratsioon rajab sildu ka kõige pimedamate kuristikkude kohale; ta muudab isegi eluläheduslased "esteetideks" ning "esteedid" eluläheduslasteks", näitab Talvik sealsamas ajastut iseloomustavale poleemikale lahendust (Talvik 1937: 62). Talviku, Alveri, Masingu kogud, "Arbujate" antoloogia ja neid soosiv kriitika eeskätt Orase sulest kujundasid ja kinnistasid 1930. aastate lõpu kui luule kuldaja mainet. Loogiliselt pidi kujunev täius saama vastulöögi. Selle andis Juhan Sütiste artiklis "Meie uusromantika pärapoeesia" 1940. aastal. Sütiste oli debüteerinud realistliku kirjanduse domineerimisajal ja esindanud oma kogu
1920ndateks välja kujuneb. Need on seotud tollal moodsa vooluga vitalismiga tegemist on suundumusega, kus inimtegevus ja inimkult tegevus püütakse võimalikult taandada bioloogilistele skeemidele. + Ta ei ole nii meeletult järjekindel, tekib mingeid ärakukkumismomente ja neid on näha pikemates töödes. Kõige ambitsioonikamaid töid oli M. Metsanurga monograafia, mis ilmus 1929, on äratõukepunkt ka suurele poleemikale Raudsepa ja Suitsu vahel. Siin tuleb välja maailmavaateline põrkumine, aga st tähendab ka nooreestilise esteetika põrkumist mässukatsega. Suits suutis Raudsepa nulliks teha, aga Raudsepp seda asja nii ei jätnud. Kui ta hakkas kirjutama romaani "Viimne eurooplane", siis valis ta karikatuurseks prototüübiks Suitsu ja mingil moel kättemaksuromaaniks kujuneb. Hakkas romaani kirjutama varem. Raudsepp jääb Eestisse ja püüab kohaneda, aga see ei õnnestu
kiiresti-kiiresti, ruttamise ärevus näol. Iga võõra tulek tundub siin segavana ja kui võõras üldse pääseb kellegi jutule, siis tundmusega, et aeg on raha." (ÕT 13.) Õitsituled tutvustas 1933 ka välismaa toimetusi: USAs on ajalehetoimetus nagu tööstushall seal toodetakse uudiseid ja arvamusi eraldi; Prantsusmaal töötavad jälle kõik peale tmt sekretäri väljaspool toimetuse ruume, seal oli rohkem ruumi poleemikale ja joonealusele materjalile; Saksamaal oli kindel töö- ja ruumijaotus ning vali kord: koridor, kabinetid, konverentsiruum tegevtoimetaja tegi jooksvat tööd, sekretär tehnilist tööd. Eesti kohta öeldi: "Meie toimetuste töö on tänapäev üldiselt veel üsna süsteemitu. Toimetused koosnevad vähestest suurtest tubadest, kus toimetajail tuleb töötada hulgakesti koos. Et sealjuures lisaks kõigele ei toimetajad ise