polarisatsiooniastet iseloomustab polarisatsioonivektor: P = p ei , so selle V i mahuühiku dipoolmoment. Isotroopsetes dielektrikutes ja mitte eriti tugeva elektrivälja r r korral P = 0 E , kus on aine dielektrilisi omadusi iseloomustav suurus, nn dielektriline vastvõtlikkus ( >0). Polariseerumisel dielektriku laengud nihkuvad, tekivad nö mittekompenseeritud e polarisatsioonilaengud. Elektriväli dielektrikus on superpositsioon välisest väljast ja polarisatsioonilaengute väljast. r Elektriväli dielektrikus on hõlpsamini kirjeldatav elektrinihke vektori D abil, kuna selle vektori voog läbi kinnise pinna S sõltub ainult selle pinna sisse jäävatest vabadest r laengutest, st D - joonte allikateks ja neeludeks on ainult vabad laengud. Isotroopsetes r r
polarisatsioon, polaarsetes molekulides on orientatsiooniline polarisaatsioon. 2.2. Polarisatsioonivektor ja laengud 1 n P= pci (C/m3) V i =1 Isotroopne dielektrik omadused muutuvad kõigis suundades ühte moodi P = 0 E dielektriline vastuvõtlikkus Senjett-dielektrikud ained, mille korral eelnev võrdeline seos ei kehti Polarisatsiooni tagajärjel tekivad polarisatsioonilaengud ehk kompenseerimata laengud võivad tekkida nii dielektriku pinnal kui ka mahus. Elektriväli dielektrikus E = E 0 + E keskkonna dielektriline läbitavus (õhk ja enamustes gaasides 1, vees 81) 2.3. Elektrinihe Elektrinihe ei sõltu polarisatsioonist, see on abivektor (puudub füüsikaline
Selle leidmiseks on vaja eraldada lõpmata väike ruumala delta V, leida selles ruumalas paiknevate molekulide dipoolmomentide summa ja jagada see eraldatud ruumala delta V. P ühikuks on C*m/m3 ehk C/m2 12. Gaussi teoreem dielektriku korral. Elektrinihe. Tavaliselt tekitatakse elektrivälju vabade laengute abil. Mingid juhtivatest materjalist kehad laetakse, mistõttu tekib nende ümber elektriväli. Kui sinna asetada teisi kehi, siis need polariseeruvad. Kehade pindadele ilmuvad polarisatsioonilaengud. Need on seotud laengud. Tegelik elektriväli on mõlemate, nii seotud kui ka vabade laengute põhjustatud väljade summa. Seda arvestades näeks Gaussi teoreem välja järgmine: qis on pinna S sisse jäävad polarisatsioonilaengud ja qi sealsamas asuvad vabad laengud. Kuna seotud laengute ruumilist jaotust on raske mõõta, siis vabanetakse suurusest qis. Selleks kirjutatakse Gaussi teoreem ainult seotud laengute välja E jaoks:
E0 . Dielektrikus toimub molekulide polariseerumise tõttu teatav laengute ümberpaiknemine, mille tulemusel risttahuka vasakpoolne külgtahk omandab negatiivse, parempoolne sama suure positiivse laengu. Risttahuka sisemuses jääb summaarne laengutihedus võrdseks nulliga, sest seal naabermolekulide polarisatsioonilaengud neutraliseerivad üksteist. Seega omandab vasakpoolne külgtahk polarisatsioonilaengu pindtiheduse p , parempoolne saab polarisatsioonilaengu pindtiheduse p (vt. joonis lk. 8). Järelikult vasakpoolne külgtahk käitub negatiivselt laetud tasandina, mis tekitab enda vahetus läheduses polarisatsioonielektrivälja tugevusega p / 2 0 , vt. valem (10.27), mis on suunatud selle tahu poole. Samas parempoolsele külgtahule kogunenud positiivne polarisatsioonilaeng tekitab
annaabi.ee 
