Südamelihase kokkutõmbeid algatav erutus algab sinuatriaalsõlme rakkude pinnamembraani (väärtusega -50-60 mV) potensiaalimuutusena. Suhtelist puhkeolekut neis rakkudes iseloomustab aeglane diastoolne depolarisatsioon, mis vallandab aksioonipotensiaali kiire depolarisatsiooni- ja repolarisatsioonifaasi jõudes kriitilise lävipotensiaalini. Atrioventrikulaarsõlmel on sarnane iseloomulik potensiaalimuutus, vatsakeste müokardi potensiaalil on suhteliselt püsiv polarisatsioonifaas, kiire depolarisatsioon ja platookujuline repolarisatsioonifaas, mille jooksul on lihas refraktaarne. Südametegevuse registreerimnine Südametegevusega kaasnevaid elektrinähtusi registreeritakse keha pinnal , milletulemiks saadakse elektriokardiogramm (EKG). Tavalisem on EKG lülituste registreerimised standardsete jäsemelülituste abil.Elektrokardiogrammlil esinevaid väljalööke tähistatakse ladina suurte tähtedega P,Q,R,S ja T. P-sakk tekib erutuse levikul kodades, Q,R ja S-sakk e
Vasakesed kontraheeruvad pärast kodasid. Südamelihase kokkutõmbeid algatanud erutus avaldub spontaanselt tekkiva elektrilise potensiaali muutusena sinuatriaalsõlme rakkude pinnamembraanil, mille väärtus -50..-60mV. Suhtelist puhkeolekut iseloomustab aeglane diastoolne depolarisatsioon, mis vallandab kiire depolarisatsiooni- ja repolarisatsioonifaasi. Antrioventikulaarsõlmel on iseloomulik potentsiaalimuutus samaugune kui sinuatriaalsõlmel. Vatsakeste müokardi pontentsiaalil on püsiv polarisatsioonifaas, kiire depolarisatsioon ja platookujuline repolarisatsioonifaas, mille jooksul on vatsakeste lihas refraktaarperioodis ega võta vastu uusi ärritajaid. Elektrokardiogramm- Kui südametegevusega kaasnevaid elektrinähtusi registreeritakse keha pinnalt. EKG. Tavaliselt kätele ja jalgadele kinnitatud eletroodide abil. Standardsete jäsemelülituste abil. I lülitus-parem ja vasak käsi II lülitus parem käsi, vasak jalg III lülitus vasak käsi ja jalg.
tegevus-e aktsioonipotentsiaalina (AP), mil rakumembraani välispind omandab negatiivse, sisepind positiivse laengu. ·Aktsiooni potentsiaali amplituud on sõltuvalt koest 60...120mV. ·Aktsiooni potentsiaali alguses avanevad Na+ -kanalid, Na+-ioonid tungivad laviini taoliselt rakku ja membraani sisepind muutub välispinna suhtes elektriliselt positiivseks. Esialgne väga kiire potentsiaalimuutus--aktsioonipotentsiaalide polarisatsioonifaas--kestab närvikoel umbes 0,5 ms. ·Selle järel väheneb membraani läbilaskvus Na+ ja suureneb K+ suhtes. K+ liigub rakust välja. Algul taastub puhkeolekule iseloomulik membraanipolarisatsioon, hiljem ka ioonide jaotus rakus ja väljaspool rakku,see on aktsioonipotentsiaali repolarisatsioonifaas. ÜheAP jooksul läbi rakumembraani liikuv ioonide hulk on kaduvväike. Närvikiud suudaksid levitada sadu tuhandeid närviimpulsse enne kui Na+-K+-pumpseiskuks
elektrilise potentsiaali muutusena sinutriaalsõlme rakkude pinnamembraanil, mille väärtus on umbes -50...- 60mV. Siin iseloomustab suhteliselt puhkeolekut aeglane diastoolne depolarisatsioon, mis kriitilise lävipotentsiaalini jõudes vallandab AP kiire depolarisatsiooni- ja repolarisatsioonifaasi. AV sõlmel on iseloomulik pot.muutus ligikaudu samasugune kui sinuatriaalsõlmel. Vatsakeste müokardi potentsiaalil on suhteliselt püsiv polarisatsioonifaas, kiire depolarisatsioon ja platookujuline repolarisatsioonifaas, mille jooksul on vatsakeste lihas refraktaarperioodis ega võta vastu uusi ärritajaid. EKG Kui südame tööga kaasuvaid elektrilisi potentsiaale registreeritakse keha pinnalt saadakse elektrokardiogramm ( EKG ). See peegeldab erutuse teket ja levikut nii südame erutustekke ja –juhtesüsteemis kui ka töömuskulatuuris. Elektroodid asetatakse elektriliste potentsiaalide registreerimiseks kehale. Sõltuvalt nende
annaabi.ee 
