· Wan der Waalsi jõud molekulide vahelised jõud Dispersioonijõud (Londoni jõud) elektronide liikumisel tekkivate hetkeliste dipoolide nõrk vastastikune mõju. Orientatsioonijõud (Keesomi jõud) jõud polaarsete (püsiva dipoolmomendiga) molekulide vahel või ioon-dipool vastastoime. (Mida polaarsemad on molekulid, seda tugevamini tõmbuvad nende erinimeliselt laetud poolused teineteise poole. Molekulide soojusliikumine vähendab tunduvalt kindla orientatsiooni võimalust. Seetõttu on vastastikune orientatsioon seda nõrgem, mida kõrgem on temperatuur.) Induktsioonijõud (Debye jõud) jõud polaarsete ja mittepolaarsete molekulide vahel (polaarne molekul tekitab teises samuti dipoolmomendi).
Osakestevahelised jõud on väga nõrgad ja osakeste enda ruumala on võrreldes anuma ruumalaga väga väike. 12. Mille poolest võivad reaalsed gaasid erineda ideaalse gaasi mudelist? Põhjenda pikemalt Reaalgaaside korral tuleb arvesse võtta molekulaarjõudu ja molekuli ruumala. Rõhk avaldab mikrotasandil anuma seinale elastseid põrkeid ehk survestab anuma seina. Reaalses gaasis on põrke momendil gaasi molekuli ees anuma sein, kui samal ajal suruvad peale teised gaasi molekulid. Mida polaarsemad on molekulid, seda suurem on mõju. Ruumala poolest on reaalses gaasis molekulid suuremad ja võtavad rohkem ruumi, mida rohkem on neid ruumalaühikus, seda rohkem ruumi on võetud. 13. Millest sõltub küllastunud auru tihedus? Küllastunud auru tihedus sõltub temperatuurist. 14. Millised tingimused on vaja täita pilvede moodustamiseks ja sademete langemiseks? A. Õhus peab olema piisavalt veeauru, et kondenseerumine saaks alata. B. Õhk peab jahtuma alla kastepunkti. C
neist sõltub sulamis- ja keemistemperatuur ning lahustuvus. kui molekulil on suur dipoolmoment (vesi), on ülekaalus orientatsioonijõud, kui molekulil on suur polariseeritavus (HI), on ülekaalus dispersioonijõud. 1. orientatsioonijõud – dipoolide (polaarsete molekulide) vastastoime. polaarsed molekulid orienteeruvad elektrostaatilise toime tõttu korrapäraselt, orienteerudes sellisesse asendisse kus energia on väikseim. mida polaarsemad on molekulid, seda tugevamini need tõmbuvad nende erinimeliselt laetud poolused teineteise poole. mida kõrgem on temperatuur, seda nõrgem on vastastikune orientatsioon 2. induktsioonijõud – dipoolide ja indutseeritud dipoolide vastastoime e jõud polaarsete ja mittepolaarsete molekulide vahel. ei sõltu temperatuurist vaid polaarsusest ja polariseeritavusest. 3. dispersioonijõud – hetkeliste, sünkroonselt tekkivate dipoolide vastastoime,
anhüdriid Na-atsetaat - 0,09 7,5 4,9 Soolhape 36% 0,13 4,76 4 1.3.3.Õhukese kihi kromatograafia Planaarkromatograafia ehk õhukese kihi kromatograafia on meetod segude lahutamiseks, mis põhineb komponentide erineval jaotumisel statsionaarse ja liikuva faasi vahel. Vähempolaarsed ühendid liiguvad seejuures kiiremini, polaarsemad aeglasemalt. Statsionaarseks faasiks on klaasile, plastikule või metallplaadile kantud silikageel, alumiiniumoksiid, tselluloos või muu sorbent. Töö eesmärgiks on määrata nitrobenseeni taandamisreaktsioonil tekkinud aniliini puhtus. Töös on reaktiividena kasutusel aniliin, nitrobenteen, kloroform, tolueen ja etüületanaat. Töö käik Kasutatakse 7 x 2,5 cm plaadiriba. Plaadile kantakse hariliku pliiatsiga stardijoon
lahust. Dissotsiatsioon - osakeste jagunemine, lagunemine väiksemateks Elektrolüütiline dissotsiatsioon (S. Arrhenius, rootsi keemik) - lahustunud aine molekulide täielik või osaline lagunemine katioonideks ja anioonideks. ED erijuhtum - ioonsete kristallide lagunemine vastasnimelisteks ioonideks lahustumisel (või sulatamisel). Ioonid saavad tekkida ainult paaridena (vastasnimelistena) Reeglina toimub ED polaarsetes lahustites (näit. Vees) ja selle käigus katkevad molekulide kõige polaarsemad sidemed. Elektrolüüdid - ühendid, milles aatomid on seotud ioonil. või tugevalt polaarse keemil. Sidemega. Jagatakse 1) sümmeetrilisteks ja ebasümmeetrilisteks 2) dissotsiatsiooniastme alusel (iseloomustab dissotsiatsiooni määra) Nõrgad elektrolüüdid - molekulid ei ole lahuses täielikult dissotsieerunud; pöörduv protsess. W. Ostwaldi lahjendusseadus: lahuse lahjendamisel suureneb elektrolüüdi dissotsiatsiooniaste
kristallides. Ioon dipool vastastikmõju Molekulid, millel on nullist erinev dipoolmoment, orienteeruvad iooni ümber nii, et iooniga erinimeline dipooli ots on suunatud iooni poole. Näide: Ioon dipool vastastikmõju tõttu toimub soolade lahustumine vees (polaarses lahustis) ja toimub ioonide hüdratatsioon. Ioon dipool vastastikmõju stabiliseerib süsteemi. Vastasnimeliste laengute tõmbumine hoiab sellistes ainetes molekule koos. Mida polaarsemad on molekulid ja mida suurem on iooni laeng, seda tugevamini nad tõmbuvad. Antud juhul sõltub vastastikmõju energia iooni laengust (z), molekuli dipoolmomendist (.) ning iooni ja dipooli vahekaugusest (r). Energia on negatiivse märgiga kuna iooni potentsiaalne energia väheneb iooni ja polaarse molekuli vastastiktoime tõttu. Energia sõltuvus kauguse ruudu pöördväärtusest tähendab, et ta kahaneb kiiresti kauguse kasvades. Dipool dipool vastastikmõju
solventides 110, k = 1/(4 0), 0=8,85x1012 J1C2m1 23. Kas Na+ ja CH3COO vaheline tõmbumine on tugevam vees või etanoolis? Na+ ja CH3COO vaheline tõmbumine on tugevam etanoolis, sest etanool pole polaarne lahusti ning seetõttu pole ka ühedi CH3COONa lahustumine seal nii hea kui vees. Tõmbumine Na+ ja etanaatiooni vahel on tõepoolest etanoolis suurem, kuid etanool ON polaarne lahusti (vesiniksidemed!). Vee molekulid on siiski polaarsemad ja lisaks on nad ka väiksemad ja pääsevad väga hästi igale poole ligi, puksides aatomeid teiste molekulide küljest lahti (näit Na) ja ümbritsedes tekkinud ioonid (hüdraatumine) ehk soodustades lahustumist. 24. Kas atsetooni (CH3COCH3) ja CH3COO vahel on võimalik tugeva vesiniksideme moodustumine? Ei!!! Kummaski ühendis puudub suure elektronegatiivsusega (O, N, F) elemendiga seotud vesiniku aatom, mis võimaldaks vesiniksidemete moodustamise. 25
solventides 110 k = 1/(4 0) 1 0=8,85x1012 J1C2m 23. Kas Na+ ja CH3COO vaheline tõmbumine on tugevam vees või etanoolis? (võivad olla erinevad ioonid) Na+ ja CH3COO vaheline tõmbumine on tugevam etanoolis, sest etanool pole polaarne lahusti ning seetõttu pole ka ühedi CH3COONa lahustumine seal nii hea kui vees. Tõmbumine Na+ ja etanaatiooni vahel on tõepoolest etanoolis suurem, kuid etanool ON polaarne lahusti (vesiniksidemed!). Vee molekulid on siiski polaarsemad ja lisaks on nad ka väiksemad ja pääsevad väga hästi igale poole ligi, puksides aatomeid teiste molekulide küljest lahti (näit Na) ja ümbritsedes tekkinud ioonid (hüdraatumine) ehk soodustades lahustumist. Ilmselt on siin siiski mõeldud etanooli ja vee dielektriliste konstantide erinevusest tingitud elektrijõudude 10kordset erinevust. Etanool varjestab 10 korda vähem kui vesi, ehk elektrijõud on seal 10 korda tugevamad.Sepp 24
annaabi.ee 
