Kõige tüüpilisemad polaarrebaste elualad on künklikud lagetundrad. Et niisuguseid paiku on tundras vähe, kasutavad rebased urgusid aastast aastasse, koguni tuhandeid aastaid. Pollarrebase territooriumi suurus võib maastiku tüübist, kliimast, eeskätt aga toiduküllusest olenevalt varieeruda. Kuigi arktilised talved on väga karmid, ei maga pollarrebane talveund. Mõned isendid liiguvad sel ajal lõuna poole, mererannikutele või põhjapoolsete metsade servale. Toitumine Polaarrebaseid on tuntud peamiselt lihasööjate loomana. Harilikult langevad nende saagiks pisiimetajad, eriti hiired, lemmingid, polaarjänesed ning burundukid ja linnud ning nende munad. Mererannikute lähistel elutsevad rebased toituvad limustest, merisiilikutest ning muudest mereselgrootutest. Tugeva tormi järel siirduvad polaarrebased mererannikule ning söövad lõpnud hülgeid, vaalu ja teisi merest välja heidetud hukkunud loomi.
vähesed õistaimed (polaarmagun, kivirik), rannikul leidub samblike · Elustik esineb seal põhiliselt vees. · Tuntumad loomad külmakõrbes on hülged, jääkaru, küürvaal ja sinivaal, polaarrebane ja keiser pingviinid · Veeloomad toituvad peamiselt planktonist Inimtegevus · Elanikud tegelevad peamiselt kalade (tursk, lõhe)ja merevähkide (krevettide) püügiga ja nende konserveerimisega · Küttitakse ka hülgeid ja polaarrebaseid · Mcmurdo uurimisjaal Antarktikas, vajalikud tarbed toimetatakse kohale lennukite ja laevadega pildid
järskudele mere-või jõekallastesse kaevab. Talvel kaevab ta sügavasse lumme omavahel ühendatud keeruliste käikude süsteemi, kus elab sageli koos mitu perekondlikku seltsingut. Kõige tüüpilisemad polaarrebaste elualad on künklikud lagetundrad. Et niisuguseid paiku on tundras vähe, kasutavad rebased urgusid aastast aastasse, koguni tuhandeid aastaid. Pollarrebase territooriumi suurus võib maastiku tüübist, kliimast, eeskätt aga toiduküllusest olenevalt varieeruda. Toitumine Polaarrebaseid on tuntud peamiselt lihasööjate loomana. Harilikult langevad nende saagiks pisiimetajad, eriti hiired, lemmingid, polaarjänesed ning burundukid ja linnud ning nende munad. Mererannikute lähistel elutsevad rebased toituvad limustest, merisiilikutest ning muudest mereselgrootutest. Tugeva tormi järel siirduvad polaarrebased mererannikule ning söövad lõpnud hülgeid, vaalu ja teisi merest välja heidetud hukkunud loomi.
Külmakõrb Asukoht ja suuremad riigid Külmakõrbed asuvad Antarktikas ja Arktikas. Polaar- ehk külmakõrbed on need alad jäävööndis, mis on suurema osa aastast jääst ja lumest vabad. Polaar- ehk külmakõrbetes esineb ka kidurat taimestikku. Põhjapoolkeral paikneb see vöönd peamiselt mandripiirist põhja poole jäävatel saartel. Ta hõlmab suurema osa Gröönimaast, Severnaja Zemljast ja teistest sealtkandi saartest. Kliima Pooluste lähedal on aasta läbi külm, sest päikesekiired langevad sinna suvelgi väga väikese nurga all ning peegelduvad helevalgelt lumepinnalt suuremalt jaolt atmosfääri tagasi. Talvel valitseb ligi pool aastat lausa pimedus- polaaröö. Kuna õhk on külm, valitseb jäävööndis laskuvate õhuvoolude tõttu aasta läbi kõrgrõhkkond. Tuul puhub enamasti poolustelt väiksemate laiuskraadide suunas. Sademeid on vähe ja need langevad alati lumen...
• Liitus Unescoga aastal 1988 Wrangeli saar • Unesco kultuuripärand aastast 2004 • Pindala 7300 km² • Lõunarannikul Wrangeli ilmajaam • Tšuktšide külad, Ušakovskoje ja Zvjozdnõi, jäeti maha pärast nõukogude võimu kadumist o uus valitsus ei leidnud enam vahendeid ühenduse käigushoidmiseks saare ja mandri vahel Wrangeli saar • Saarel elasid viimased mammutid (1700 a eKr) • Saarel leidub hülgeid, merilõvisid, polaarrebaseid, lemminguid, linde, polaarhunte, põhjapõtru, muskusveiseid Pilte Wrangeli saarest Kokkuvõte • Venemaa on suurima pindalaga riik maailmas • Venemaal on kehtestatud 9 ajavööndit • Venemaa on vabariik • Pealinn on Moskva, suurim linn Venemaal • Ametlik keel on vene keel • Venemaal on väga hõre asustus • 80% Venemaa rahvast elab linnades Tänan kuulamast! Kasutatud allikad • http://www.annaabi.ee/Venemaa-vaatamisv%C3
· Jääkarud võivad joosta kuni 40 km/h. · Jääkarudel on väga tundlik haistmismeel ning nad on võimelised tundma loomakorjuse lõhna isegi 30 km kauguselt. Nad suudavad leida üles ka peaaegu kahemeetrise lume ja jääkihi varjus lebavaid hülgeid. · Temperatuur jääkarude urgudes võib olla kuni 40 kraadi välistemperatuurist kõrgem. · Jääkaru toidujäätmetest on täielikus sõltuvuses hulgaliselt polaarrebaseid, kes karude puudumise korral nälga sureksid · Kõikides riikides, kus jääkaru elab, on ta kaitse all ning tema küttimist piiratakse. · Jääkaru karvastiku karv pole valge, vaid läbipaistev Kasutatud kirjadnus · http://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%A4%C3%A4karu Pildid: · http://www.firstpeople.us/pictures/bear/Playful-Baby-Polar-Bear-1600x1200.html · http://www.marshallastor.com/2007/06/29/raod-trip-joy-bass-pro/ · http://www
Kaks viiendiku Venemaast on kaetud metsaga - eriti metsarikas on Siber. Põhjaparasvöötme okasmetsas kasvavad männid, kuused, nulud, lehised, seedermännid, pajud jne. Kui vett pole, kohtab selles vööndis ka ilma puudeta alasid. Euroopa osa parasvöötme keskosas on tammede, pöökide ja vahtrate segametsad. Need annavad puidutööstusele head toorainet. Venemaa loomastik on väga liigirikas. Jäämere rannikul ja Vaikse ookeani saartel esineb hülgeid, morski, polaarrebaseid, põhjapõtru, valgejäneseid, öökulle ja kajakaid. Stepis elavad valdavalt närilised, kuid sageli kohtab seal ka antiloope, rebaseid, sookurgi, kotkaid ja teisi linde. Kaukasuse mäestikus elavad kaljukitsed, kaukaasia hirved, mägikitsed, metssead, okassead, leopardid, hüäänid, saakalid, karud jt. Venemaa jõed on äärmiselt kalarikkad. Üle 80% Venemaa rahvastikust moodustavad slaavi päritolu venelased. Peale nende on palju teisi rahvaid
Kas sa teadsid , et ... · Jääkarudel pole tarvis juua. Kogu vajaliku vedeliku saavad nad toidust. · Jääkarud võivad ujuda 100 kilomeetrit peatumata. · Jääkarudel on väga tundlik haistmismeel ning nad on võimelised tundma loomakorjuse lõhna isegi 30 km kauguselt. Nad suudavad leida üles ka peaaegu kahemeetrise lume- ja jääkihi varjus lebavaid hülgeid. · Jääkaru toidujäätmetest on täielikus sõltuvuses hulgaliselt polaarrebaseid, kes karude puudumise korral nälga sureksid. · Jääkarud võivad joosta kiirusega 40 km tunnis. Tavaline aeglane tempo on 3-6,5 km tunnis · Temperatuur jääkarude urgudes võib olla kuni 40 kraadi välistemperatuurist kõrgem. Kasutatud kirjandus : · Miksike · Wikipedia · Raamat ,,Loomad ja Linnud"
Kõige rohkem häirib kliimamuutus. Selle mitmetahulise probleemi tõttu tuleb jääkarude kaitsmiseks arendada rahvusvahelist koostööd. (3) 7. Muu huvitav • Jääkarudel on väga tundlik haistmismeel ning nad on võimelised tundma loomakorjuse lõhna isegi 30 kilomeetri kauguselt. Nad suudavad leida üles ka peaaegu kahemeetrise lume- ja jääkihi varjus lebavaid hülgeid. (1) • Jääkaru toidujäätmetest on täielikus sõltuvuses hulgaliselt polaarrebaseid, kes karude puudumise korral nälga sureksid. (1) • Jääkarud võivad joosta kiirusega 40 kilomeetrit tunnis. Tavaline aeglane tempo on 3– 6,5 kilomeetrit tunnis (1) • Temperatuur jääkarude urgudes võib olla kuni 40 kraadi välistemperatuurist kõrgem. (1) • Jääkarud liiguvad täpses vastavuses jää tekke ja kadumisega. (1) • Mida kauem peab jääkaru tulema toime maismaal, seda pikemalt tuleb tal läbi ajada
· Jääkarud võivad joosta kuni 40 km/h. Tavaline aeglane tempo on 3-6,5 km/h. · Jääkarudel on väga tundlik haistmismeel ning nad on võimelised tundma loomakorjuse lõhna isegi 30 km kauguselt. Nad suudavad leida üles ka peaaegu kahemeetrise lume- ja jääkihi varjus lebavaid hülgeid. · Temperatuur jääkarude urgudes võib olla kuni 40 kraadi välistemperatuurist kõrgem. · Jääkarutoidujäätmetest on täielikus sõltuvuses hulgaliselt polaarrebaseid, kes karude puudumise korral nälga sureksid Kasutatud materjal www.wikipedia.org eesti ja inglise keelne www.miksike.com www.polarbearsinternational.org 6
annaabi.ee 
