kilomeetri sügavusi alamikke. Midagi sellelaadset Maal ei kohta. Kolmas kujundav faktor, erosioon, toimib peamiselt vaid tuuleerosioonina. Marsi pind on keerulise reljeefiga. Eriti efektsed on kilpvulkaanid, milledel pole analoogi terves Päikessüsteemis. Omapärased on ka polaaralade igijääkatted, mis koosnevad peamiselt süsihappelumest. Põhjapoolsel polaaralal sulab see suvel täielikult ja paljastab veest tekkinud jää. Ka lõunapoolses polaarpiirkonnas võib olla tavalist jääd. See pole kindlalt teada, sest sealne süsihappest koosnev lumi ei sula täielikult kunagi. Marsil võib kohata nii liiva- kui ka kivikõrbeid. Need alad on tasase ja ühtlase reljeefiga, kus kraatrid on väga harvad. Esineb vaid üksikuid mügerikke. Kevadel algab süsinikdioksiidi kiire lendumine, mis põhjustab suvel ülitugevaid tolmutorme. Nende tormide tagajärjel küllastub õhk tolmukübemetega ja Marsi taevas muutub roosakaks. Sel
ning hiiglaslikke mitme kilomeetri sügavusi alamikke. Midagi sellelaadset Maal ei kohta. Kolmas kujundav faktor, erosioon, toimib peamiselt vaid tuuleerosioonina. Marsi pind on keerulise reljeefiga. Eriti efektsed on kilpvulkaanid, milledel pole analoogi terves Päikessüsteemis. Omapärased on ka polaaralade igijääkatted, mis koosnevad peamiselt süsihappelumest. Põhjapoolsel polaaralal sulab see suvel täielikult ja paljastab veest tekkinud jää. Ka lõunapoolses polaarpiirkonnas võib olla tavalist jääd. See pole kindlalt teada, sest sealne süsihappest koosnev lumi ei sula täielikult kunagi. Marsil võib kohata nii liiva- kui ka kivikõrbeid. Need alad on tasase ja ühtlase reljeefiga, kus kraatrid on väga harvad. Esineb vaid üksikuid mügerikke. Kevadel algab süsinikdioksiidi kiire lendumine, mis põhjustab suvel ülitugevaid tolmutorme. Nende tormide tagajärjel küllastub õhk tolmukübemetega ja Marsi taevas muutub roosakaks
kilomeetritesse ning hiiglaslikke mitme kilomeetri sügavusi alamikke. Midagi sellelaadset Maal ei kohta. Kolmas kujundav faktor, erosioon, toimib peamiselt vaid tuuleerosioonina. Marsi pind on keerulise reljeefiga. Eriti efektsed on kilpvulkaanid, milledel pole analoogi terves Päikessüsteemis. Omapärased on ka polaaralade igijääkatted, mis koosnevad peamiselt süsihappelumest. Põhjapoolsel polaaralal sulab see suvel täielikult ja paljastab veest tekkinud jää. Ka lõunapoolses polaarpiirkonnas võib olla tavalist jääd. See pole kindlalt teada, sest sealne süsihappest koosnev lumi ei sula täielikult kunagi. Marsil võib kohata nii liiva- kui ka kivikõrbeid. Need alad on tasase ja ühtlase reljeefiga, kus kraatrid on väga harvad. Esineb vaid üksikuid mügerikke. Kevadel algab süsinikdioksiidi kiire lendumine, mis põhjustab suvel ülitugevaid tolmutorme. Nende tormide tagajärjel küllastub õhk tolmukübemetega ja Marsi taevas muutub roosakaks
) Paljude vetikate liikide rakuseintes on kaltsiumkarbonaat koos magneesiumi ja strontsiumikarbonaatidega. Fütoplanktonis on kõige märkimisväärsemad kaltsifitseerijad (organismid, kes võtavad endasse kaltsiumi) kokolitoforiidid. Neil on kokoliidid (kaltsiumist plaadikesed). Neil on eriti palju troopilistes meredes, kus CO2 osakaal on madal ja vesi on CaCO3'st (üle)küllastunud. Nende arvukus muutub vastavalt CaCO 3 küllastusastmele. Polaarpiirkonnas on neid vähem, kus on ka CaCO3 vähem. Põhjustavad õitsenguid, muutes vesi piimjalt valgeks. Tuntuimaks kokolitifooriks on Emiliana huxley, mis võib põhjustada ulatuslikke veekogu piimastumisi. Siis viiakse CaCO3 süsteemist välja, suurtesse ookeanisügavustesse. Veekogu õitsengu ajal tavaliselt CO2 tase langeb tänu fotosünteesi käigus toimuvale assimilatsioonile. Tänu kokolitifooridele ja kaltsiumi struktuuride moodustumisele võib CaCO 3 lenduda atmosfääri
kõrgrõhkkond ning õhk liigub sealt nii tagasi ekvaatori poole (passaadid) kui ka pooluste suunas. Coriolisi jõu mõjul pöörduvad põhja poole liikuvad tuuled taas paremale ning nii tekivad läänetuuled, mis kujundavad ka meie piirkonna ilma, tuues Eestisse sooja ja niisket õhku. Polaarne õhuliikumine Poolusel on külm õhk, see liigub allapoole, edasi pooluselt kaugemale. Alustab põhja-või lõunatuulena, kuid kaldub kõrvale Coriolisi jõu tõttu. Tuulte kiirus polaarpiirkonnas on väike. Madalrõhuala e. tsüklon on õhukeeris, kus keskel on kõige madalam õhurõhk, tuuled puhuvad keskele kokku, vertikaalsuunas on üles keskelt. Kõrgele liikudes toimub jahtumine ja tekivad pilved ja sademed. Tükloniga kaasneb pilvine ilm. Suvel on jahedam pilvise ilmaga, talvel on soojem. Ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt madalama õhurõhuga ala. Tavaliste parasvöötme tsüklonite sünnipaik on keset Atlandi ookeani 30- 60°pl
Polügonaalsood- tasandikuline sootüüp tundravööndis, kus korduva külmumise ja sulamise tagajärjel moodustuvad hulknurksed kõrgemad alad, mis on ümbritsetud lõhedest. Palsa tundravööndi soodes esinev turvasmullaga kaetud ning jääläätse sisaldav 2-4 m kõrgune küngas. aapasood- metsatundras ja boreaalses metsavööndis esinev sookompleksi tüüp, kus keskosas domineerib märg madalsoo ning peenrad ja älved kulgevad enamasti pikkade ribadena pingod- polaarpiirkonnas esinev külmakerkeliselt moodustunud suur mitmekümne meetri kõrgune küngas, kus jäätuuma katab mineraalpinnas. termokarst- Termokarst ehk pseudokarst ehk glatsiokarst ehk ebakarst on igikeltsa laigutine sulamine, mille tagajärjeks on negatiivsete pinnavormide (alasside) kujunemine. Termokarsti olemus seisneb selles, et pinnase all olev jää sulab aegamööda ning selle kohal olev pinnas vajub tekkinud tühimikku, moodustades negatiivse pinnavormi.
annaabi.ee 
