9. klass Sõmerpalu Põhikool 2009a Virmalised on atmosfääri kõrgemates kihtides esinev optiline nähtus, mille põhjustajaks on Päikeselt lähtuvate laetud osakeste (niinimetatud päikesetuule) kokkupõrked Maa atmosfääri osakestega. Virmalised esinevad nii põhja- kui ka lõunapoolkeral. Neid nimetatakse vastavalt Aurora Borealis ja Aurora Australis (ladina keeles 'põhjakoit' ja 'lõunakoit'). Üldnimetus on Aurora Polaris 'polaarkoit'. Virmalisi on nähtud isegi Floridas. Virmalised tekivad, kui atmosfääri aatomeid ergastatakse päikesetuule osakeste poolt. Ergastuse tulemusel kiirgub valguskvant, mida inimesed näevad virmalistena. Maa magnetpooluste asetsemise tõttu suurtel laiustel on ka virmalised jälgitavad keskmiselt 60-kraadisel või kõrgemal laiusel. Et magnetiline põhjapoolus paikneb Kanadale kuuluva Ellesmere'i maa lähedal, siis on
VIRMALISED Virmalised on atmosfääri kõrgemates kihtides esinev optiline nähtus, mille põhjustajaks on Päikeselt lähtuvate laetud osakeste (niinimetatud päikesetuule) kokkupõrked Maa atmosfääri osakestega. Virmalised esinevad nii põhja- kui ka lõunapoolkeral. Neid nimetatakse vastavalt Aurora Borealis ja Aurora Australis (ladina keeles 'põhjakoit' ja 'lõunakoit'). Üldnimetus on Aurora Polaris 'polaarkoit'. Virmalised tekivad, kui atmosfääri aatomeid ergastatakse päikesetuule osakeste poolt. Ergastuse tulemusel kiirgub valguskvant, mida inimesed näevad virmalistena. Maa magnetpooluste asetsemise tõttu suurtel laiustel on ka virmalised jälgitavad keskmiselt 60- kraadisel või kõrgemal laiusel. Et magnetiline põhjapoolus paikneb Kanadale kuuluva Ellesmere'i maa lähedal, siis on virmalised Põhja-Ameerikas samal laiusel paremini vaadeldavad kui Euroopas
Virmalised on atmosfääri kõrgemates kihtides esinev optiline nähtus, mille põhjustajaks on Päikeselt lähtuvate laetud osakeste (niinimetatud päikesetuule) kokkupõrked Maa atmosfääri osakestega. Virmalised esinevad nii põhja- kui ka lõunapoolkeral, aga kõige paremini on nad nähtavad pooluste lähedal. Virmalisi nimetatakse Põhjapoolkeral Aurora Borealis (põhjakoit) ja Lõunapoolkeral Aurora Australis (lõunakoit), aga üldnimetus on Aurora Polaris (polaarkoit). Virmaliste teke ei ole veel täielikult selge, aga seletus on järgmine: Päikeselt paskunud suure energiaga laetud osakesed põrkuvad kõrgel Maa atmosfääris lämmastiku ja hapniku molekulidega ja ergastavad neid. Need ergastatud molekulid hakkavad kiirgama valgust, mida öises taevas näemegi. Virmalised on seotud magnetpoolustega, sest neid tekitavad päikesetuule osakesed on laetud ning nad liiguvad Maa magnetvälja sattudes piki selle jõujooni, sisenedes atmosfääri magnetpooluste
uurimustööde paigana. HUVITAVAD NÄHTUSED Virmalised on atmosfääri kõrgemates kihtides esinev optiline nähtus, mille põhjustajaks on Päikeselt lähtuvate laetud osakeste (niinimetatud päikesetuule) kokkupõrked Maa atmosfääri osakestega. Teaduslikult nimetatakse virmalisi vastavalt esinemiskohale kas Aurora Borealis (ladina keeles 'põhjakoit'; põhjapoolkeral või) Aurora Australis 'lõunakoit' (lõunapoolkeral). Üldnimetus on Aurora Polaris 'polaarkoit'. Virmaliste tekkimise keskmine kõrgus on 105 km maapinnast. Madalaim kõrgus on umbes 80 km ja kõrgeim umbes 200 km. Virmaliste esinemise tõenäosus on tihedas seoses magnettormidega, sest mõlemat põhjustab sama nähtus päikesetuul. Liustik on lume tihenemisel ja ümberkristalliseerumisel tekkinud jäämass, mis on moodustunud maismaal (vähemalt osaliselt), ei sula suvel täielikult ja liigub oma raskuse ja gravitatsioonijõu mõjul eemale akumulatsioonialast.
vaja ei suitsu ega ka udu. Virmalise d Virmalised ehk põhjavalgus on atmosfääri kõrgemates kihtides esinev optiline nähtus, mille põhjustajaks on Päikeselt lähtuvate laetud osakeste (nn päikesetuule) kokkupõrked Maa atmosfääri osakestega. Virmalised esinevad nii põhja- kui ka lõunapoolkeral. Neid nimetatakse vastavalt Aurora Borealis ja Aurora Australis ( ladina keeles 'põhjakoit' ja 'lõunakoit'). Üldnimetus on Aurora Polaris 'polaarkoit'. Härmatis Härmatis ehk härm on valge kohev lumetaoline sademekiht, mis tekib puuokstele, traatidele jm külma uduse ilmaga või eriti tugeva külmaga. Eristatakse kristallilist (inglise white frost) ja teralist härmatist (inglise soft rime). Hall Hall ehk kahu ehk öökülm on sade, mis tekkib maapinnale, taimedele ja esemetele. Õhuke ebaühtlane jääkristallide kiht moodustub õhus sisaldavast veeaurust, kui aluspinna temperatuur langeb alla 0 °C.
Lõikav tuul kihutab üle polaarjoone, lüües hambad põhjavalgust imetlema kogunenud inimeste ninadesse ja kõrvadesse. Talvisel imedemaal on kõik vaikne ja rahulik. C.A. Hendren II Maakera inimestest elab umbes 2% piirkondades, kus virmalised esinevad. Virmalised esinevad nii põhja- kui ka lõunapoolkeral. Neid nimetatakse vastavalt Aurora Borealis ja Aurora Australis (ladina keeles 'põhjakoit' ja 'lõunakoit'). Üldnimetus on Aurora Polaris 'polaarkoit'. III 19 sajandi alguses usuti, et maakera on õõnes, ning mõlemal poolusel on auk. Arvati, et virmalised tekivad nendest aukudest paistva Maa laava kumana. Nüüd teame juba, et virmalised tekivad Päikese ja Maa vaheliste sidemete põhjal. Virmaliste tekkes osalevad Päike, päikesetuuled, planeetidevaheline magnetväli, Maa magnetväli ja magnetosfäär ning Maa atmosfäär ja ionosfäär. Virmalised on atmosfääri kõrgemates kihtides esinev optiline
energiaallikaid. Virmalised Norras esineb loodusnähtus, mida kutsutakse virmalisteks. Virmalised on atmosfääri kõrgemates kihtides esinev optiline nähtus, mille põhjustajaks on Päikeselt lähtuvate laetud osakeste (niinimetatud päikesetuule) kokkupõrked Maa atmosfääri osakestega. Virmalised esinevad nii põhja- kui ka lõunapoolkeral. Neid nimetatakse vastavalt Aurora Borealis (põhjakoit) ja Aurora Australis (lõunakoit). Üldnimetus Aurora Polaris (polaarkoit). Virmalised tekkivad, kui atmosfääri aatomeid ergastatakse päikesetuule osakeste poolt. Ergastuse tulemusel kiirgub valguskvant, mida inimesed näevad virmalistena. Maa magnetpooluste asetsemise tõttu suurtel laiustel on ka virmalised jälgitavad keskmiselt 60-kraadisel või kõrgemal laiusel. Et magnetiline põhjapoolus paikneb Kanadale kuuluva Ellesmere ´i maa lähedal, siis on virmalised Põhja-Ameerikas samal laiusel paremini vaadeldavad kui Euroopas
imeilusaid virmalisi. Virmalised on atmosfääri kõrgemates kihtides esinev optiline nähtus, mille põhjustajaks on Päikeselt lähtuvate laetud osakeste (nn. päikesetuule) kokkupõrked Maa atmosfääri osakestega. Virmalised esinevad nii põhja- kui ka lõunapoolkeral. Neid nimetatakse vastavalt Aurora Borealis ja Aurora Australis (ladina keeles „põhjakoit“ ja „lõunakoit“). Üldnimetus on Aurora Polaris „polaarkoit“. Virmalised tekivad, kui atmosfääri aatomeid ergastatakse päikesetuule osakeste poolt. Ergastuse tulemusel kiirgub valguskvant, mida inimesed näevad virmalistena. Maa magnetpooluste asetsemise tõttu suurtel laiustel on ka virmalised jälgitavad keskmiselt 60-kraadisel või kõrgemal laiusel. KUU FAASID Kuu tiirlemisest ümber Maa on tingitud Kuu näiva kuju ehk Kuu faasi pidev muutumine sõltuvalt sellest, kui suur osa Kuu valgustatud pinnast on Maalt nähtav. Kuu faasid:
Soomes nimetatakse virmalisi revontulet, pohjanpalot, taivaanvalkeat ja rutjat. Ka eesti keeles on mitemeid erinevaid nimetusi, näiteks põhjavalgus, virmalid, virmalused, virmad, polaarvalgus. Inglise keeles on virmalistel nimeks northen lights, tavaliselt lihtsalt aurora. Virmalised esinevad nii põhja- kui ka lõunapoolkeral. Neid nimetatakse vastavalt Aurora Borealis ja Aurora Australis (ladina keeles 'põhjakoit' ja 'lõunakoit'). Üldnimetus on Aurora Polaris 'polaarkoit'. Käesolevas referaadis uurin kuidas virmalised tekivad, kus nad tekivad, millseid erinevaid kujusid ja värve nad moodustavad ning kas neid esineb ka mujal planeetidel. 4 Virmaliste teke 19 sajandi alguses usuti, et maakera on õõnes, ning mõlemal poolusel on auk. Arvati, et virmalised tekivad nendest aukudest paistva Maa laava kumana. Nüüd teame juba, et virmalised tekivad Päikese ja Maa vaheliste sidemete põhjal
See määrab ära milliseid lämmastiku ja hapniku aatomite ning molekulide ergastatatud olekuid need suudavad esile kutsuda. Virmaliste spektrist võib leida üle 100 spektrijoone, sagedamini esinevad sinised, punased ja rohelised spektrijooned. (Kuusk 2005) Virmalisi esineb nii põhja- kui lõunapoolkeral. Põhjapoolkeral esinevaid nimetatakse Aurora Borealis ja Lõunas Aurora Australis (vastavalt põhja- ja lõunakoit). Ühiselt nimetatakse neid Aurora Polaris – polaarkoit. (Wikipedia 2013) Põhjakoit valgustab põhjapoolset horisonti roheka kumaga, mõnikord ka kahvatu punasena, mis tekitab tunde, et Päike paistab valest suunast. Kõige sagedamini ilmub Aurora Borealis pööripäevadel. Aurora Australis on peaaegu identne Aurora Borealis’ga, kuid seda saab näha hoopis lõunapoolsetel laiustel näiteks Antarktikas, Lõuna-Ameerikas, Uus-Meremaal ja Austraalias. (Wikipedia 2013)
annaabi.ee 
