Globaalse soojenemisega käib käsikäes mõiste kasvuhoone efekt, mis ongi viimase peamine põhjustaja. Selle suurimad põhjustajad on küll erinevad tehased ja suured masinad, kuid selles on oma osa ka igal inimesel. On kujunenud välja arvamus, et üksi ei suuda inimene midagi mõjutada, kuid kui tegutsetakse massides ühe eesmärgi nimel on võimalik seda ka saavutada. Seoses globaalse soojenemisega ning omakorda selle tagajärgedel sulavatel polaaraladega on ohus ka paljud loomaliigid, kelle elupaikadeks on külmad alad. Mida aasta edasi, seda kitsamaks hakkavad jääma nende pesitsuspaigad. Iga inimene peaks mõtlema kuidas tegutseda nõndamoodi, et planeedi soojenemist peatada. Igapäevast hambapesu pole kasulik ära jätta, kuid see-eest väga kasulik oleks kaaluda kuidas hommikul kooli või tööle minna. Loodusäästlik oleks liikuda ühissõidukiga, kuid igal võimalusel tuleks minna kas jalgsi või jalgrattaga
ökosüsteemis? • Milliste rahvaste igapäevaelu ja traditsioonid on seotud polaaraladega? • Kuidas võiks polaarjää ja liustike sulamine mõjutada Eesti inimest? Peter Prokosch kollektsioonist Polar Bears in Svalbard and Melting Sea Ice http://www.grida.no/photolib/detail/polar-bear-ursus-maritimus-
ökosüsteemis? • Milliste rahvaste igapäevaelu ja traditsioonid on seotud polaaraladega? • Kuidas võiks polaarjää ja liustike sulamine mõjutada Eesti inimest? Peter Prokosch kollektsioonist Polar Bears in Svalbard and Melting Sea Ice http://www.grida.no/photolib/detail/polar-bear-ursus-maritimus-
See kandis rööpnimetust rahvusvaheline geofüüsika aasta ning ühtlasi oli esimene Antarktikat käsitlev polaaraasta. Praegune, neljas hõlmab mõlemat poolusala, koondab tuhandeid teadlasi rohkem kui kuuekümnest riigist ja ühendab üle kahesaja teadusprojekti füüsika, bioloogia, sotsiaal- ja majandusteaduste alal. Ent polaaraastal on palju laiem tähendus kui ainult teadusuuringud: see tähendab ka riikidevahelist igakülgset koostööd, sellega püütakse juhtida üldsuse tähelepanu polaaraladega seotud probleemidele ja muutustele ning algatada ulatuslik debatt nende alade tuleviku teemal. Paraku tuleb nüüdsele polaaraastale tagasi vaadates tõdeda, et teaduslikest eesmärkidest ja koostööst on tihtipeale kõrgemale seatud riikide majanduslik- poliitilised huvid ning arukast diskussioonist näiteks Arktika teemadel on kujunemas pigem tuline võimuvõitlus. Põhjus on ikka veel seni hõivamata rikkalikes loodusvarades (peamiselt nafta), mis on kergitanud
kaitseribad. Veekaitse meetmed loodusvee kaitsmiseks reostamise ja vee liigvähendamise eest ning tekitatud kahjustuste kõrvaldamiseks. Mullakaitse Maakera pindalast on 15 miljardit ha maismaad. Sellest 10% (1,5 miljardit ha) on hõivatud põllumajanduskultuuridega, 20% aasade ja künnimaaga, 20...25% produktiivsete tootmismetsadega. Teine pool maismaast on kaetud väheproduktiivsete polaaraladega, kõrbetega, mägedega, liigkiviste ja liivaste aga ka sooldunud muldadega. 80% inimese kasutatavast toidust annavad haritavad maad, 10% maismaa, 2% ookean. Igal aastal muutub kasutuskõlbmatuks 70 000 km2 maismaad vale majandamise tõttu. Üle 10% maakera viljakandvast maast on viimase 50 aasta jooksul juba rikutud. Maade hävimisel on esikohal liigkarjatamine 35%, metsade taandumine 30%, põllumajandus 28%, muu kulumine 7%, tööstus 1%
annaabi.ee 
