Sajandil saabusid slaavlased. 623-658 kuulusid Tšehhi alad Samo riiki, hiljem Suur-Määri riiki. Vaclav I Püha edendas ristiusu levikut läänest. 973 rajati Praha piiskopkond. Alates 10. Sajandis olid Tšehhi kuingad Saksa keisri vasallid ja sõdisid Poola ja Ungariga. 1212 sai Tšehhi Saksa-Rooma riigist iseseisvaks ja 12. saj kuulutati ka Tšehhi kuningas keisrit valivaks kuurvürstiks. POOLA RIIGI ALGUS: 9. Sajandil oli Poolas umbes 13 hõimuriigikest, sh Gniezno ümbruses polaanide ja Krakovi ümbruses vislaanide oma. Polaani vürst Mieszko I ühendas 10 saj. lõpus enamiku tänapäeva Poola aladest, rajas Poola riigi ja võttis vastu ristiusu. Mieszko I poeg Boleslaw saavutas Saksa-Rooma riigiga sõdides täieliku poliitilise ja kirikliku iseseisvuse ning kroonis end 1025 ametlikult Poola kuningaks. Pärast Boleslaw Julget, kes krooniti 1076, pole Poolas enam mõnda aega kuningat, Pastide dünastia jätkub hertsogitega ja Poola on killustunud kuni 13. Sajandi lõpuni.
Otkar II (hüüdnimega ,,kuldkuningas") taotles iseendale keisrikrooni. Ta lisas oma Böömi-ja Määrimaale vallutustega Austria, Steiermargi, Kärnteni jne. Sai aga Habsburgi Rudolfilt 1278 Dürnkruti lahingus lüüa. Suur-Böömi unistus oli sellega läbi. Böömimaad koloniseeris aina kasvav Saksa immigratsioon. Pärast Presmysliidide hääbumist tuli võimule Luxemburgide dünastia (1310-1437). Poola riigi algus 9. sajandil oli Poolas umbes 13 hõimuriigikest, sh Gniezno ümbruses polaanide ja Krakovi ümbruses vislaanide oma. Polaani vürst Mieszko I (960-992) ühendas 10. saj lõpus enamiku tänapäeva Poola aladest, rajas Poola riigi (Piastide dünastia) ja võttis vastu ristiusu (966). Mieszko I poeg Boleslaw I saavutas Saksa-Rooma riigiga sõdides täieliku poliitilise ja kirikliku iseseisvuse ning kroonis end 1025 ametlikult Poola kuningaks. Pärast Boleslaw Julget, kes krooniti 1076, pole Poolas enam mõnda aega kuningat, Piastide dünastia jätkab hertsogitega ja Poola on
Otkar II (hüüdnimega ,,kuldkuningas") taotles iseendale keisrikrooni. Ta lisas oma Böömi-ja Määrimaale vallutustega Austria, Steiermargi, Kärnteni jne. Sai aga Habsburgi Rudolfilt 1278 Dürnkruti lahingus lüüa. Suur-Böömi unistus oli sellega läbi. Böömimaad koloniseeris aina kasvav Saksa immigratsioon. Pärast Presmysliidide hääbumist tuli võimule Luxemburgide dünastia (1310-1437). Poola riigi algus 9. sajandil oli Poolas umbes 13 hõimuriigikest, sh Gniezno ümbruses polaanide ja Krakovi ümbruses vislaanide oma. Polaani vürst Mieszko I (960-992) ühendas 10. saj lõpus enamiku tänapäeva Poola aladest, rajas Poola riigi (Piastide dünastia) ja võttis vastu ristiusu (966). Mieszko I poeg Boleslaw I saavutas Saksa-Rooma riigiga sõdides täieliku poliitilise ja kirikliku iseseisvuse ning kroonis end 1025 ametlikult Poola kuningaks. Pärast Boleslaw Julget, kes krooniti 1076, pole Poolas enam mõnda aega
1457 sai troonile Jii Podiebrad, kelle ajal (1168) algas sõda Ungariga. 1471 sai Tsehhi troonile Poola dünastia Jagelloonid. Esimene Jagelloon Vladislav II kaotas 1478 lõppenud sõjas Ungariga suuri alasid. 1490 sai ta Ungari trooni ja liitis kaotatud alad tagasi Tsehhiga. Taastus ka personaalunioon Ungariga. AustriahertsogHabsburg-personaalunioonUngariga-Ungarikunnka-keskvõimtuge vam-PooladünastiaJagelloonid Poola riigi algus. 9. sajandil oli Poola aladel 13 väikest hõimuriiki. Polaanide vürst Miezko I (u 960-992) ühendas 10. sajandi lõpuks suuremosa Poola aladest oma võimu alla. Tekkiski Poola vürstiriik, mida Krakovi linnast valitses Piastide dünastia. 966 võttis Poola vastu ristiusu. 11.sajandi algul sõdades Saksamaaga võideti kiriklik iseseisvus. Poolast sai kuningriik. 1080-nendail algasid sisevõitlused ja feodaalne killustatus, kaotati kuningatiitel, Poola sattus taas saksa mõju alla. 1102- 1138 valitsenud tugev
annaabi.ee 
