Ta oli nn kadunud põlvkonna üks juhtivaid kirjanikke. Hemingway töid mõjutasid esimese maailmasõja läbi elanud inimesed, kes olid muutunud tõrjuvateks ja küünilisteks, kuid nõudlikeks emotsioonide alal ning neile vastukaaluks tavalised inimesed, kes leidsid rahuldust lihtsatest tegevustest nagu kalapüük. Surm ja vägivald oli Hemingway loomingus pidevad teemad. Hemingway huvialad Ta oli väga tugev inglise keeles, aga huvitus ka teistest õppeainetest. Ta õppis poksima, talle meeldis teisi kiusata. Hemingway kirjutas ka artikleid kooli nädalalehele. Peale kooli lõpetamist ei läinud Heminway aga kolledzisse, vaid siirdus hoopis sõjaväkke. Isa aga ei lubanud tal sõjaväkke minna ja nii otsustas Hemingway hakata töötama reporterina lehe "Kansas City Star" juures. Tema tööks oli kirjutada kõigest, mis toimus politseijaoskonnas, rongijaamas ja haiglas. Pilti tema huvidest Click to edit Master text styles Second level
1936/37 ei peegeldunud mitte ainult romaanis “Kellele lüüakse hingekella”(1940), vaid leidis kajastamist ka näidendis “Viies kolonn”. Novelli “Vanamees ja meri” eest pälvis ta 1954.a Nobeli kirjanduspreemia. 1961.a lõpetas H. elu enesetapuga. Öeldakse, et H. proosa on suunatud pehmuse vastu mehes. Alati tahtis ta kakelda. Kriitikutelegi pistis ta vahel rusika nina alla, kui nad leidsid tema raamatute juures midagi laita. Isegi kolleege kutsus ta poksima. Kui nood tõrkusid, siis pidid nad vähemalt imetlevalt tema biitsepsit katsuma. Ta oli naistemees ja hoopleja, aga ka seikleja, kes otsis erilist närvikõdi. Ulgumerepüügil võitles ta haikaladega, Aafrikas jahtis lõvisid. Hullumoodi mehelikuks pidas ta ka härjavõitlust.
Ernest Miller Hemingway sündis 21. juulil 1899 Chicagos, Oak Pargi eeslinnas oma vanaisa majas. Ta oli kuuest lapsest teine. Tema isa Clarance Edmonds Hemingway oli arst ja tulihingeline kirikukoguduse liige ning ema Grace Hall laulis kirikukooris. Ernesti ema õpetas lastele muusikat ja loovust. Ernesti isa õpetas lastele armastust looduse vastu. Haridust omandas Oak Park'i ja River Forest'i keskkoolis. Ta oli väga tugev inglise keeles, aga huvitus ka teistest õppeainetest. Ta õppis poksima, talle meeldis teisi kiusata. Hemingway kirjutas ka artikleid kooli nädalalehele. Hemingway tahtis siiski väga Esimesest maailmasõjast osa võtta. Vigase vasema silma tõttu oli armeesse võtmine aga suuresti ebatõenäoline. Kuid Punane Rist võttis ta kiirabi autojuhiks Itaalia-rindele. 8. juulil 1918 tabas neid Austria suurtükiväe rünnak. Vigastatute seas oli ka Hemingway, kes oli võimeline karkudel liikuma alles kahe kuu pärast, pärast mitmeid operatsioone. Tema
oli keelatud igasugune lõbutsemine, selle asemel käidi kirikus. Sõnakuulmatust karistati karmilt. Ernesti ema õpetas lastele muusikat ja loovust ning viis neid kontsertidele, kunstimuuseumitesse ja ooperisse. Ernesti isa õpetas lastele armastust looduse vastu. Juba kaheteistkümnendaks sünnipäevaks kingiti talle tulirelv. Haridust omandas Oak Park'i ja River Forest'i keskkoolis. Ta oli väga tugev inglise keeles, aga huvitus ka teistest õppeainetest. Ta õppis poksima, talle meeldis teisi kiusata. Hemingway kirjutas ka artikleid kooli nädalalehele. Peale kooli lõpetamist ei läinud Heminway aga kolledzisse, ta tahtis hoopis kas kirjutada või siis minna sõjaväkke. Isa aga ei lubanud tal sõjaväkke minna ja nii otsustas Hemingway hakata töötama reporterina lehe "Kansas City Star" juures. Tema tööks oli kirjutada kõigest, mis toimus politseijaoskonnas, rongijaamas ja haiglas. Hemingway tahtis siiski väga Esimesest maailmasõjast osa võtta
kahe ehitatava maja vahel, kuna sealt oli hea laudu näppata. Neil hakkas laudu nappima, kuna nad ei tahtnud kõiki laudu ka näppata. Rain oli juba mitu nädalat vanglas olnud, aga ta muretses vabaduse puudumisest. Rain tundis emast puudust. Rain ei teadnud, kuidas võlga ära maksta. Rain klohmis teise poisi läbi ja ta sai võla masktud. Jan ja silver said onni esimese korruse valmis, nad ehitasid toa keskele laua. Nad külastasid Raini. Raini toksis näpp seljatagant. Rain hakkas poksima ja ta võitis matši. Näpp tahtis teada, mis juhtus. Näpp teadis, et nüüd ta on suures jamas. Näpp ei tahtnud, et karmilt rünnata, vaid ta tahtis, et ta annaks peksa. Rokk tuli nende kongi ja hakkas seletama. Rain tuli vabandama ja nad leppisid rokkiga kokku. Karm õpetas Ranile võtteid. Aleksei oli miilits, kes käis nõukogude armees 3 aastaks üleajateenijaks ja astus pärast seda miilitsakooli. Ta abiellus Marega. Ivanovi tööpiirkonnas juhtus harva midagi tähtsamat. Ivanov
Sõnakuulmatust karistati karmilt. Ernesti ema õpetas lastele muusikat ja loovust ning viis neid kontsertidele, kunstimuuseumitesse ja ooperisse. Ernesti isa õpetas lastele armastust looduse vastu. Talved veetis Hemingway Chicagos ja suved Beari järve ääres. Juba kaheteistkümnendaks sünnipäevaks kingiti talle tulirelv. Hariduse omandas Hemingway Oak Parki ja River Foresti keskkoolis. Ta oli väga tugev inglise keeles, aga huvitus ka teistest õppeainetest. Ta õppis poksima, talle meeldis teisi kiusata. Hemingway kirjutas ka artikleid kooli nädalalehele. Hemingway keskkooli aastaraamatus oli tema kohta kirjutatud nõnda: "Ei leidu kedagi, kes oleks nutikam kui Ernie." Pärast kooli lõpetamist ei läinud Hemingway kolledzisse, vaid soovis hoopiski kirjutada või sõjaväkke astuda. Isa aga ei lubanud tal sõjaväkke minna ja nii otsustas Hemingway hakata töötama reporterina lehe ,,Kansas City Star" juures
ja viib ta enda juurde lõbustusparki. Kern kohtub Liloga (venelanna, suurepärane kokk, vana pagulane ja seadusliku elamisloaga), saab tööd Steineri assistendina ja tunneb end hästi. Leiab ka Ruthi ja tekitab talle fantastilise päeva lõbustuspargis - tutvused, tutvused... Kord Ruthi ülikooli ees oodates satub ta kaklusse - peksti juute. Ruthi kaitstes võetakse Kern kinni ja pannakse ~3 kuuks kinni. Ruthiga ei juhtunud midagi, Steiner hoolitses ta eest. Vanglas õpib Kern poksima, prantsuse keelt, õmblema... üks mees poob ennast üles. Ta õpib, et karjumine aitab rohkem kui palumine. Kohtub: blondi üliõpilasega, vana professoriga, Praekanaga...selle üle saab kogu kongitäis lõuatäie tervistavat naeru naerda J Välja pääsedes ronib ta üle piiri Viini tagasi, aga läheb paari päeva pärast Ruthi juurde Zürichisse. Seal kohtub Binderiga, leiab Ruthi ja veedavad kahekesi kauni nädalalõpu. Liiguvad edasi Luzerni. Kohtuvad Oppenheimiga, taas
annaabi.ee 
