Rootsi jõuluroad Liis Vaupere ·Safranisaiad ehk "lussekatterid" ·Luutsinapäev 13.detsembril Siirupikommid- knäckid ·Kuni 16-17 sajand kutsuti seda jooki "Hippocras'iks". ·Alates 18. sajandist hakati Rootsis kutsuma "Glögiks". ·Punane vein,nelk, purustatud kardemoniseemned, kaneelikoor, ingver ja pomerantsikoor. ·Kooritud mandlid ja rosinad Janssoni kiusatus Aladdini shokolaad ·"Köttbullar" ·Rootsi lihapallid koorekastme, kartulipudru, hapukurgi ja pohlamoosiga. ·Libekala "lutfisk" ·grön kål roheline kapsas ·dopp i grytan ("patta kastma") ·Vörtbröd- tumedat siirupit, vürtse ja rosinaid sisaldav virdeleib/vürtsleib. 9 korda tuleb kommete kohaselt süüa: 1. käik heeringas ja sellele järgnevad kalatoidud 3. käik külmad lihatoidud 4. käik jõulusink leivaga 5. käik lihapallid, vorstid, kartulid, Janssoni kiusatus jne.. 6. käik libekala 7. käik juust 8. käik kaneeliga maitsestatud riisipuder 9. käik koogid, kommid
Rootsi köök Rootsi laud Väga tuntud on rootsi laud (smörgåsbord - võileivalaud), mis on lauakatmisviis, mille puhul pannakse toidud lauale valmis, mida võetakse sealt ilma lauas istumata. Rootsi köök Tuntuimad road Lõhest valmistatakse graavilõhet (gravad lax). Väga armastatud klassikaline vormiroog ‘’Janssoni kiusatus’’ sisaldab kilu ja kartulit. Lisaks on veel armastatud roogadeks lihapallid (köttbullar) kartulipüree ja pohlamoosiga. Panniroog (pyttipanna) ja oasupp pekiga. Rootsi köök Magustoidud Magustoitudest on levinud mitmesugused koogid ja muud küpsetised. Erilisel kohal on pannkoogid. Rootsi köök Lauakommetest Kõige ametlikumaltk õikidest rahvustest käituvad lauas rootslased. Rootsi külalislahkusest hoolimata võib lõuna Stockholmis kujuneda peaaegu tõeliseks katsumuseks. Rootsi köök Lauakommetest Peakülaline saadab traditsiooniliselt perenaise lauda ja istub tema vasakule käele
kana, viin, õlu kohupiima korbid, lambakäkid, õlu. Jõululaupäev Seapraad (nii seajalad, Seapraad, hapukapsas, kartulid, seasaba) Sinna juurde verivorst(pohlamoosiga), kuulusid hapukapsad, jõululeib, kartulid, naerid, kaalikad, soolaoad, või, harva ka tangupuder ja kindlasti verivorst ning ka jõululeib Lihavõtted vasikalihasült, silgud muna Munatoidud, praetud kala ja võiga, hautatud vasikaliha, praetud kala, kalasült,
Hind km-ga: 49,65kr 6 Valmistamine: 1. Pane pohlad veega hauduma, lisa suhkur ja keeda moosiks. 2. Koori porgand ja lõika koos porruga kuubikuteks. 3. Kuumuta õli pannil, passeeri selles porgand ja porru, maitsesta soola ja pipraga. 4. Puhasta veise välisfilee kelmetest ja vasarda õhukeseks. 5. Määri veise välisfilee pohlamoosiga korralikult kokku. 6. Eemalda peekonilt kamar ja lõika väikesteks kuubikuteks. 7. Pane veise välisfileele porgandi, porru ja toorsuitsu peekoni segu. 8. Rulli veise välisfilee tugevalt fooliumisse. 9. Pane veise välisfilee ahju küpsema 45 minutit 150 C juures 10. Lõika kartulid 0,5 cm paksusteks viiludeks, maitsesta soola, pipra ja kurkumiga. 11. Lao kartuli viilud küpsetuspaberile ja küpseta ahjus 200 C, 20 minutit kuni kartulid on kuldpruunid. 12.Koori sibul ja tükelda kuubikuteks.
tänapäeval. Tähistati vaikselt perekonnaringis, kuna see oli keelatud. Sellele vaatamata valmistati jõuludeks paremaid toite vanade traditsioonide järgi. Enamus taludes tapeti enne jõulusiga, see oli suur meeste ettevõtmine. Jõulutoiduks oli verivorst, maksapasteet, sült, seapraad, ahjus valmistatud praekartulid, magushapud kapsad. Külmtoiduna täidistega rulaadid, mis valmistati sea mao sisse. Verivorsti söödi koos pohlamoosiga. Salatitest tehti peamiselt rosoljet. Lisanditeks olid ka kõrvitsa, - pohla, - ja punapeedisalatid. Jõulumaiustuseks olid peamiselt piparkoogid, mis olid juba varem valmis tehtud. Neid aitasid valmistada lapsed hea meelega. Valmistati ka mitmesuguseid muretaigna küpsiseid ja piparmündi pätsikesi. Jõululaualt ei puudunud ka pühade sai, mis oli maitsestatud safrani ja rosinatega. Magushapu leib oli nn. pühadeleib. Seda küpsetati erilise hoolega, erines
rohkem Rootsi mõjud. Soomlased on tervisehullud. Toidukultuur on rahvusliku identideedi osaks muutunud. Soomes: leibjuust, murakad ehk lakka, poronliha, põhjapõdraliha, kala (punast väga palju), viili (juuretisega hapendatud piimatoode, seente kuivatamine, lehtrikkukeseened, mäti (kalamari), mämmi (traditsiooniline lihavõttetoit, nagu leivasupp), liha kuivatamine (eriti põhja pool), vormiroad (laatikko, tuntuim kaalikavorm), verivorts (mitte nii tähtis kui meil), kartulipirukas pohlamoosiga, karjalapirkuas (peale munavõid) 26. soome sümboolika Suomen neito, Maamme laulu, Itämeren tytär, tuhannen järve maa
rohkem Rootsi mõjud. Soomlased on tervisehullud. Toidukultuur on rahvusliku identideedi osaks muutunud. Soomes: leibjuust, murakad ehk lakka, poronliha, põhjapõdraliha, kala (punast väga palju), viili (juuretisega hapendatud piimatoode, seente kuivatamine, lehtrikkukeseened, mäti (kalamari), mämmi (traditsiooniline lihavõttetoit, nagu leivasupp), liha kuivatamine (eriti põhja pool), vormiroad (laatikko, tuntuim kaalikavorm), verivorts (mitte nii tähtis kui meil), kartulipirukas pohlamoosiga, karjalapirkuas (peale munavõid). Kombed: täpsus ülimalt tähtis, juuakse palju kohv, kõik koosolekud algavad alati kohvijoomisega, saun on nende jaoks püha koht. Enamikel soomlastel on suvila kuskil järve kaldal. 26. soome sümboolika Suomen neito, Maamme laulu, Itämeren tytär, tuhannen järve maa Soome hümn on Maamme laulu, mille sõnad kirjutas Runeberg, viisi Pacius. Luuletsüklist "Lipnik Stooli lood" on pärit veel sümboleid: "Porilaste marss", mis on
annaabi.ee 
