albumis (1905). Tallinna tuli pere päriseks 1906a. Underi kodust sai kunsti- ja kirjandusinimeste kooskäimiskoht, nn kirjanduslik salong ; samuti inspireerisid Underit maja ja aed ,,Sinist terrassi", ,,Sirelite aegu" jt. 1. MS ajal abielu purunes. Luuletaja alustas kooselu Artur Adamsoniga ning abiellus temaga 1924a. 1. MS eel ning ajal kirjutatud luuletused leidsid tutvusringis heakskiitu. Esimesed iseseisvad luuletuskogud ilmusid Siuru tegevusalal ning tõid poetessile üldise tuntuse rühmituse esilaulikuna. Seejärel tegi luuletaja aga järsu pöörde ekspressionistliku ajaluule poole ning tegutses Tarapita rühmituses. Under tõlkis ka saksa ekspressionistlikku luulet. Vaikiva oleku aja kirjanduses valitsenud positiivsusnõudega Under kaasa ei läinud. 1944 a. septembris lahkusid Under ja Adamsond Rootsi. Under töötas 1957 aastani Stockholmis Drottningholmi teatrimuuseumis ning avaldas 2 uut luulekogu, lisaks mitu valikkogu
kõik lõpule viia, jaksas näha nii paljut ja olla samas veel 90aastasena erakordselt hooliv. Oma olemuselt oli Debora niisama lihtne ja inimlik kui tema looming. Ta pilk oli täpne, sõna lihvitud. "Aeg-ajalt natuke kõhklev ja kahtlev... nagu kõik surelikud. Naisena enda lummavast ilust küll teadlik ja komplimentidega harjunud, aga päris rahul ta oma välimusega siiski polnud piht olevat liiga pikk," "Debora armastas elu, ta tahtis elada ega rääkinud surmast," räägib poetessile lähedane inimene. 10 . Midagi püsivat ja igavikulist ja seda Debora Vaarandi eesti rahva jaoks on aastakümneid olnud on meie seast lahkunud." Vaarandi sündis 1. oktoobril 1916. aastal Võrus ning suri 28.aprill 2007 21:43 6. KASUTATUD KIRJANDUS Eesti Kirjanduse Ajalugu. Koostanud ja toimetanud M. Kalda, E. Sõgel 1987. Tallinn: Kirjastus Eesti Raamat. Eesti kirjarahva leksikon. Koosatanud ja toimetanud Oskar Luts 1995
dekoratiivsusest ja sobivusest kasvuks avamaal. Rosaariumist võib leida floribundroosi, teehübriidroosi, väikeseõielisi roomavate võrsetega polüantroose ja populaarseim roosirühm on - uus-antiikroosid. Eestis aretatud sortidest kasvavad siin Johan Eichfeldi aretatud 5 polüantroos 'Mõrsjaroos', Vello Veski suureõieline väänroos 'Tibiroos', floribundroos 'Koit'. Samuti tuntud poetessile pühendatud Mart Ojasalu veripunaste õitega 'Marie Under'. Püsikute aed Püsikupeenraid leiab botaanikaaiast kõikjalt. Sealt võib leida astilbede-, liilia- ja päevaliiliasorte. Linnamüüri orust on kujundatud püsikute aed kus liikideks on: lursslill (Cimicifuga), kobarpea (Ligularia), siidpööris (Miscanthus), rabarber (Rheum), karusõrg (Acanthus), stepirohi (Stipa) ja teised. Siit võib leida ka kõmri
ülevaate tänapäeva tähtsamatest sordirühmadest, nende dekoratiivsusest ja sobivusest kasvuks avamaal. Kõige arvukamalt on esindatud siin floribundroosid ja teehübriidroosid. Samuti võib meie rosaariumist leida väikeseõielisi pikkade roomavate võrsetega polüantroose, mida tuntakse pinnakatteroosidena. Eestis aretatud sortidest kasvavad siin Johan Eichfeldi aretatud polüantroos 'Mõrsjaroos', Vello Veski suureõieline väänroos 'Tibiroos', floribundroos 'Koit'. Samuti tuntud poetessile pühendatud Mart Ojasalu veripunaste õitega 'Marie Under'. 2.6 Püsikute aed Püsikupeenraid leiab botaanikaaiast kõikjalt. Suvel on ajavahemikke, mil liigilised kollektsioonid peavad väikest pausi õitsemises. Neid vaheaegu täidavad edukalt erinevad 7 püsililled. Ajaloolise linnamüüri taga nõlval asub 60 sordiga aedvõhumõõga kollektsioon, mida külastajad vaatamata nende suhteliselt lühikesele õitseajale meelsasti naudivad. Ka
annaabi.ee 
