Kuna väga suurt rolli futurismi arengus mängisid manifestid,siis tooks välja tähtsamad manifestid: · Loomine ja futurismi manifest Founding and Manifesto of Futurism (F.T. Marinetti. Le Figaro, Pariis, 20.2.1909) · Esimene futuristlik poliitiline manifest First Futurist Political Manifesto (Marinetti) · Futuristlike maalikunstnike manifest Manifesto of the Futurist Painters (Umberto Boccioni, Carlo Carrà, Luigi Russolo, Giacomo Balla, Gino Severini. Poesia, Milaano, 11.2.1910) · Futuristliku maalikunsti tehnika manifest Technical Manifesto of Futurist Painting (Umberto Boccioni, Carlo Carrà, Luigi Russolo, Giacomo Balla, Gino Severini. Poesia, Milaano, 11.4.1910) · Futuristlike muusikute manifest Manifesto of Futurist Musicians (Balilla Pratella: Musica futurista per orchestre riduzione per pianoforte, 1912) · Futuristliku muusika tehnika manifest Technical Manifesto of Futurist Music (Pratella)
värvid hoogsate erineva suurusega laikudena · futuristlikud manifestid, esimene Pariisis ajalehes · jõulised ja metsikud maalid fovism (pr.k. ''Le Figaro'' metsik) · avaldustel teatraalne ja tundeküllane stiil · hülgasid tagamõtte ja muljed maalides väljendada · rahvusvaheline ajakiri ''Poesia'' kunstniku meeleolu täpsust polnud vaja · propageeris vabavärssi ja kunsti universaalsust · värvid vastupidised looduses olevatele · tehnika arengu kiitmine · rühmituse keskseim kuju Henri Matisse · kunsti ülesanne väljendada dünaamikat · värvid ja jooned ei sõltu otseselt loodusest · maalikunst pidi loobuma traditsioonilistest motiividest
Juba kooliõpilasena avaldas ta 1892. ja 1894. aasta vahel midagi ühes kirjandusajakirjas. 1898 ilmus tema esimene vabavärsis töö. 1900. aastaks oli ta otsustanud pühenduda täielikult itaalia ja prantsuse kirjandusele. Prantsuse luuletajad Catulle Mendès ja Gustave Kahn märkasid tema luuletust "Les vieux marins" (Vanad meremehed). Ta kirjutas ja avaldas mitmesugust luulet ning prantsusekeelse näidendi Le roi Bombance (Kuningas Bombance). 1905 asutas ta rahvusvahelise ajakirja Poesia (Luule) ning andis seda Milanos välja 1909. aastani. Tema eesmärgiks oli vabastada luule traditsioonilise interpunktsiooni ja süntaksi kammitsaist. Oma ajakirjas propageeris ta vabavärssi. 1910 ilmus tema esimene romaan Mafarka le futuriste (Futurist Mafarka). Veebruaris 1912 ilmus ajalehes Figaro "Manifeste technique de la littérature futuriste" (Kirjandusliku futurismi tehniline manifest), provokatiivne tekst, mis ülistas kiirust ja sõda
· Kuigi Marinetti arvatavasti algul planeeris juristikarjääri, oli tema kireks kirjandus. · Juba kooliõpilasena avaldas ta 1892. ja 1894. aasta vahel midagi ühes kirjandusajakirjas. · 1898 ilmus tema esimene vabavärsis töö. · 1900. aastaks oli ta otsustanud pühenduda täielikult itaalia ja prantsuse kirjandusele. · Ta kirjutas ja avaldas mitmesugust luulet ning prantsusekeelse näidendi Le roi Bombance (Kuningas Bombance). · 1905 asutas ta rahvusvahelise ajakirja Poesia (Luule) ning andis seda Milanos välja 1909. aastani. · Veebruaris 1912 ilmus ajalehes Figaro "Manifeste technique de la littérature futuriste" (Kirjandusliku futurismi tehniline manifest), provokatiivne tekst, mis ülistas kiirust ja sõda. Seejärel pidas ta rea ettekandeid ja loenguid, et värvata futurismile poolehoidjaid. · 1919 astus Marinetti ühena esimestest fasistlikku parteisse. Et ta toetas fasistliku reziimi, valiti ta Itaalia Akadeemiasse.
·· Tõnu Kõrvitsa ooperitele ,,Tuleaed" ja ,,Mu luiged, mu mõtted" (2006) ·· Tõnis Kaumanni ooperile ,,Kaubamaja" (2005) ·· Timo Steineri kantaadile ,,Monument Muneja-Kukele ehk Kuked ja kanad" (2008) Tõlkinud: ·· Andrea Zanzotto ,,Hääl ja tema vari. La voce e la sua ombra" (2005) ·· Umberto Eco ,,Ilu ajalugu" (2006) ·· Hans Magnus Enzensberger ,,Tõmba sobimatu maha" (2006) ·· Valerio Magrelli ,,Luule DNA. Il Dna della poesia" (2006, koos Kalju Kruusaga) ·· Giacomo Leopardi ,,Mõtted" (2008) ·· Giorgio Agamben ,,Homo sacer. Suveräänne võim ja paljas elu" (2009) Teosed "Kurat õrnal lumel" (luulekogu), Verb 2006 "Puuviljadraakon" (lasteraamat), Koolibri 2006 "Tule mu koopasse, mateeria" (luulekogu), Eesti Keele Sihtasutus 2007 "Heureka" (luulekogu), Eesti Keele Sihtasutus 2008 "Ahvid ja solidaarsus" (novellid), Eesti Keele Sihtasutus 2010 "Kunstiteadlase jõulupuu" (luulekogu), Eesti Keele Sihtasutus 2010
determinado, una intencion o una emocion. ● Se aplica tanto a palabras como a oraciones. ● En espanol, se suele clasificar en funcion de su ascendencia o descendencia. Ritmo es sensacion perceptiva producida por la combinacion y sucesion regular de silabas, acentos y pausas en el enunciado. ● El ritmo transmite diferentes sensaciones y emociones, por lo que es especialmente importante en la oratoria y poesia. Variación en la fonética del Español ● La fonética, al igual que el uso de la lengua varía. Esto ocurre en todas las lenguas, y en los diferentes aspectos de la lengua (fonético, fonológico, léxico, semántico, morfológico, etc.) Tipos de Varieades: ● Varieades Geográficas o diatópicas: Dialecto ● Vairedades Sociales o diastráticas: Sociolecto ● Varieades situacionales, contextuales o diastráticas: Registro Variación diafásica
2) Völkerkunde etnoloogia väljaspool Euroopat. Soomes kujunes samuti välja kaks mõistet: folklore ja kansanrunos, mis sisuliselt kattusid. Folkloor tähistab Soomes eelkõige suulist pärimust, milles on ühendatud rahva kogemused, kunstid ja teadmised (vaimne kultuur). Samas etnoloogia tähistab nii vaimset kui ainelist pärimust. Saksamaal tähistab folkloori samuti kaks mõistet: Volksdichtung ehk Folklore, mis mõlemad tähendavad vaimset kultuuri. Vene folklor , ,,narodnaja poesia" , ,,narodnaja slovesnost"pole nii laiatähenduslikud kui Eesti folkloor, hõlmates sõnaloomingut, tantsu, mänge, rahvadraamat ja muusikat. Mõiste ,,folklore" võttis kasutusele Inglise teadlane W. J. Thoms 1846. aastal ja tähistas sellega lihtrahva pärimuslikku kultuuri (kogemusi ja teadmisi). 3. Rahvaluuleteaduse kujunemise eellugu valgustusajastul ja selle mõju edasisele folkloristika arengule
annaabi.ee 
