Samaaegselt maaviljelusega sai alguse koduloomade kasvatamine, mis oli oma korda seotud küttimise ja jahil käiguga. Jahiretkelt kaasa toodud metsloomast sai koduloom siis kui ta hakkas andma järelkasvu. Jahil käies saadi mõnikord saaki rohkem kui jõuti ära süüa ning kardeti, et liha läheb raisku. Kui aga loom õnnestuti mingit moodi elusalt kätte saada siis võis teda tappa kui vaja läks. Peatselt õpiti loomi tarandikesse ajama ning seal kinni hoidma. Kui kinnipeetavad loomad poegisid siis kasvatati nad ka üles. Kui rääkida korilaste, küttide ning põlluharijate eluoludest pean kõige elamisväärseimaks nign kergeimaks korilust, kuna kütina pidid sa kulutama lisaks füüsilise energiale ka palju vaimset energiat, sinu mõte pidi liikuma sama kiiresti kui silm ja käsi nign jõud pidi olema suur. Põlluharijate töö ei olnud ka lihtne, nemad pidid algeliste tööriistadega terveid suuri lagendikke
Loomade kodustamine oli seotud küttimisega ning kuna jahil käisid mehed siis sai karjakasvatamine meeste alaks. Jahiretkelt kaasa toodud metsloomast sai koduloom siis kui ta hakkas andma järelkasvu. Jahil käies saadi mõnikord saaki rohkem kui jõuti ära süüa ning kardeti et liha läheb raisku. Kui aga õnnestus loom kinnipüüda elusalt siis võis tappa teda siis kui vaja läks. Peagi õpiti loomi tarandikesse ajama ja seal kinni hoidma. Kui kinnipeetavad loomad poegisid siis kasvatati ka need üles. Asulate kõrval elasid metsikud koerad. Nad sõid inimeste toidujäänuseid. Kui asulale lähenesid teised loomad, siis hoiatasid koerad inimesi haukumisega. Nad hakkasid elama asulas ja inimesi jahil saatmas. Koer oli esimene koduloom, küti abiline ja ustav valvur. Maaviljeluse kasutamisele võtmisega ja koduloomade kodustamisega üheks oluliseks eeltingimuseks oli samuti inimese üleminek paiksele eluviisile.
Loomade kodustamine oli seotud küttimisega ning kuna jahil käisid mehed siis sai karjakasvatamine meeste alaks. Jahiretkelt kaasa toodud metsloomast sai koduloom siis kui ta hakkas andma järelkasvu. Jahil käies saadi mõnikord saaki rohkem kui jõuti ära süüa ning kardeti et liha läheb raisku. Kui aga õnnestus loom kinnipüüda elusalt siis võis tappa teda siis kui vaja läks. Peagi õpiti loomi tarandikesse ajama ja seal kinni hoidma. Kui kinnipeetavad loomad poegisid siis kasvatati ka need üles. Korilus on säilinud tänapäevani kõige mahajäänute hõimude juures (Aafrikas ja Aasias). Praegu on korilasi umbes 10 miljonit. Korilased ei ela väga kaua, nende eluiga on lühike umbes 25-30 aastat. Korilus maailmamajanduses ei osale. Neid on küll proovitud panna oma kasuks tööle ning on sunnitud oma tooteid müüma, kuid seal on korilus ültse välja surnud (Põhja Ameerika, Siberi). Agraarühiskond: Inimsed elavad valdavalt maal
süstematiseeritud paaridevalik küla tasemel, mis ei ole andnud väga selgeid ja mõjuvõimsaid tulemusi. Üldiselt peetakse lüpsilehma vanusteks esmapoegimisel 24 kuni 30 kuud, ning poegimisvahemik 12 kuni 13 kuud. Laktatsiooniperiood on umbers 300 päeva 60-90 päevase kinnisperioodiga ning piimatootlikkus on 6 000 kuni 7 000 kg aastas, siis pühvli esmapoegimise vanuseks arvatakse tavaliselt 40- 60 kuud (kuigi on kõikumisi, nt vahemere-ja soo-tüüpi loomad poegisid varem, kui India omad). Poegimisvahemik on pühvlitel 15- 18 kuud. Kinnisperiood on 90-150 päeva nili-ravi tõul, kuigi murrahil võib see olla isegi 60st päevast 200 päevani. Keskmine laktatsiooniperiood varieerub 252 kuni 270 päevani. Sellest lähtuvalt, on pühvli produtseeruv eluiga kõigest 39% tema tervest elueast, võrdluseks- 52% on see arenenud lüpsilehmadel. Ligi 80% pühvlitest Indias ja Pakistanis poegib juunis ja
· tervis 45. Poegimissesoon ja piimatoodang. Talvise piimakoguse suurendamiseks on vaja suurendada lehmade poegimiste arvu alates oktoobrikuust arvestusega, et korduva poegimise korral võib poegimisaeg nihkuda kevadkuudele. Praegu on suurim poegimiste arv kevadel. Suvised poegimised on head kuna laktatsiooni kõrgperioodil on piisavalt karjamaarohtu. · Suuremad kontroll-lüpsid mai-august. · Suurema laktatsiooni piimatoodangu annavad lehmad, kes poegisid sügiskuudest kevadeni. · Sügiskuudel lüpsvate lehmade piimas, eriti laktatsiooni lõpus on kõrgem rasva- ja valgusisaldus. · Farmi majandamiseks sobib poegimiste ühtlane jagunemine kuudele. · Ühtlaseks piimakoguse saamiseks igal kuul peaks eelistama sügis-talvisi poegimisi. 46. Laktatsiooni põhinäitajad 5 põhinäitajat: · laktatsiooni kestvus- mõõdetakse päevades, kuid sageli kasutatakse ka nädalat või kuud. Kestuse
annaabi.ee 
