Kummirõngaga ei tohiks kastreerida loomi, kes on nooremad kui 24h. Eestis ei ole loomakaitseseadusega lubatud kummirõnga kasutamine. Kastreerimistangede kasutamine on alternatiiv sellele. Praegu ei ole Eestis lubatud ka sabade lühendamine. Kui tall hakkab sündima ja paista on ainult pea, siis peab osutama sünnitusabi, tuleb saada vähemalt üks jalg välja. Lammas on sündides kollane. ... ..... Võõrutusjärgne tallede söötmine Võõrutuse järgselt söödetakse tallesid olenemata poegimisajast karjamaarohuga, lisaks sellele antakse mineraalsöötasid. Võõrutusjärgsetele talledele tuleb kindlustada vaba karjamaa. Parasiidivaba karjamaa on karjamaa kus ei ole viimase 12 kuu jooksul karjataud lambaid. Sellised on nt uued rajatud karjamaad, rohumaad, kus eelmisel aastal tehti talvist sööta (heina või silo) või karjatati eelmisel aastal veisi või kitsi. Võõrutatud talled on parasiitide osas väikese resistentsusega, nad on õrnad parasiitide suhtes
seeläbi piima säilimine. Lautades kasutatakse erinevaid jahutus- ja säilitusseadmeid. Praegusel ajal on enamlevinud piima jahutamine ja säilitamine piimatankides. Enamus piimatanke on varustatud segistitega, laiade labadega, mis aeglase kiiruse juures perioodiliselt piima segavad. Segamine väldib koore tõusmist pinnale ja pinnakihi temperatuuri tõusu. Piimatangi suurus sõltub piima äraveo sagedusest, karja suurusest ja poegimisajast. Piima jahutamiseks ja säilitamiseks on piimatank varustatud jahutussüsteemiga, mis töötab samal põhimõttel nagu külmutuskapp. Osadel tankidel toimub jahutamine jääveega. 47. Veiste käitumine (etoloogia). Etoloogia ehk käitumisõpetus uurib loomade liigiomast käitumist. Veiste käitumise tundmine on vajalik , et osata loomi õigesti kohelda ning luua neile pidamistingimused, mis tagavad maksimaalse jõudluse.
pinnale ja pinnakihi temperatuuri tõusu. Kui piima transporditakse piimatööstusesse üle päeva, siis see tähendab, et piimatanki kogutakse kahekordse lüpsmise korral nelja erineva lüpsikorra piim. Sellest tingitult toimub iga uue piimakoguse lisandumisel mõningane temperatuuri tõus, mis on vältimatu. Seepärast on enamus piimatanke reguleeritud jahutus-säilitus temperatuurile 3°C. Piimatangi suurus sõltub piima äraveo sagedusest, karja suurusest ja poegimisajast. Piima jahutamiseks ja säilitamiseks on piimatank varustatud jahutussüsteemiga, mis töötab samal põhimõttel nagu külmutuskapp. Osadel tankidel toimub jahutamine jääveega. Selleks on tank ühendatud torustiku abil jäävee vanniga, milles asub külmutusradiaator. Selline süsteem on energiamahukam kui otsese jahutussüsteemiga jäätanki puhul. Jahutustanke sõltuvalt tüübist saab pesta automaatselt või käsitsi. 42.VEISTE KÄITUMINE
tõusmist pinnale ja pinnakihi temperatuuri tõusu. Kui piima transporditakse piimatööstusesse üle päeva, siis see tähendab, et piimatanki kogutakse kahekordse lüpsmise korral nelja erineva lüpsikorra piim. Sellest tingitult toimub iga uue piimakoguse lisandumisel mõningane temperatuuri tõus, mis on vältimatu. Seepärast on enamus piimatanke reguleeritud jahutus-säilitus temperatuurile 3°C. Piimatangi suurus sõltub piima äraveo sagedusest, karja suurusest ja poegimisajast. Piima jahutamiseks ja säilitamiseks on piimatank varustatud jahutussüsteemiga, mis töötab samal põhimõttel nagu külmutuskapp. Osadel tankidel toimub jahutamine jääveega. Selleks on tank ühendatud torustiku abil jäävee vanniga, milles asub külmutusradiaator. Selline süsteem on energiamahukam kui otsese jahutussüsteemiga jäätanki puhul. Jahutustanke sõltuvalt tüübist saab pesta automaatselt või käsitsi. 42.VEISTE KÄITUMINE. Etoloogia ehk käitumisõpetus uurib loomade
pinnale ja pinnakihi temperatuuri tõusu. Kui piima transporditakse piimatööstusesse üle päeva, siis see tähendab, et piimatanki kogutakse kahekordse lüpsmise korral nelja erineva lüpsikorra piim. Sellest tingitult toimub iga uue piimakoguse lisandumisel mõningane temperatuuri tõus, mis on vältimatu. Seepärast on enamus piimatanke reguleeritud jahutus-säilitus temperatuurile 3°C. Piimatangi suurus sõltub piima äraveo sagedusest, karja suurusest ja poegimisajast. Piima jahutamiseks ja säilitamiseks on piimatank varustatud jahutussüsteemiga, mis töötab samal põhimõttel nagu külmutuskapp. Osadel tankidel toimub jahutamine jääveega. Selleks on tank ühendatud torustiku abil jäävee vanniga, milles asub külmutusradiaator. Selline süsteem on energiamahukam kui otsese jahutussüsteemiga jäätanki puhul. Jahutustanke sõltuvalt tüübist saab pesta automaatselt või käsitsi.
annaabi.ee 
