Lüürika tugines suurelt jaolt folkloorile. Johann Christian Friedrich Hölderlin (1770-1843) Üks suurimaid saksa lüürikuid Hölderin õppis Tübingeni ülikoolis teoloogiat ning huvitus juba nooruses vanakreeka mütoloogiast ja kirjandusest. Tema looming, mis järgis algul klassitsismi põhimõtteid, kuid suundus hiljem romatismi poolde, ülistab ilu ja harmooniat ning toetab vabadusideaale. Hölderin tõi palju uut ka poeetikasse, eriti keelelise väljenduse alal. Ta hülgas oma luules riimvormid ja kasutas sageli kreeka luule meetrumeid. Harmooniline looduse maailm, mida kehastavad jumalad,jääb Hölderini äratundmise jägi inimestele küll kättesaamatuks, kuid poeet rõhutab, et jumalaid vajab isegi geenius. Hölderlin oli vaimustunud vanakreeka kultuurist. 1804 avaldas ta tõlked Sophoklese tragöödiatest "Kuningas Oidipus" ja "Antigone". Need uuenduslikud tõlked pälvisid palju kriitikat.
kasutab jutustamise käigus välkvalguse motiivigi, kuid novelli süzeed ta välkvalguse-efektile ei raja. See eeldaks teravat konflikti, lõikuvat intriigi, raksuvat pinget. Hindrey ,,Välkvalguses" puudub üldse süzeeline konflikt. Siin ainult kirjeldatakse ja arutletakse. Ei juhtu mitte midagi ootamatut, mitte midagi klassikaliselt novellilikku. Hindrey novellitehnika eripäraks on see, et ei ole intriigi, ei ole tõusu. See sobib täielikult vabavormilise novelli poeetikasse. Kogu aeg nagu ei sünniks midagi ja ometi tead, et samal ajal siiski midagi toimub. Hindrey rõhutab siin ühelt poolt sündmuse pidevat minevikulisust. Kõik oluline on juba sündinud, kuid kujutatava novelliolevikuga ometi veel kuidagi seotud ja ajendab seetõttu mõtlema, meenutama, eritlema, väikest viisi tegutsemagi. Kõige eredamalt ilmneb see novellides ,,Välkvalgus" ja ,,Isa". Viimases arutab kirjanik oma suhteid isaga ning visandab kõrvale õemees Hermann Krugi portree
Loovtöö ,,Luuletuste raamat" Autor: Töö tegija nimi Juhendaja: Õpetaja nimi Vara 2014 2. Sissejuhatus Loovtööd valitakse sellist millist sa teha oskad ja mis sulle meeldib. Sellepärast valisin ma luuletuste kogu, kuna ma oskasin seda ja mulle meeldis see. Luuletusi tule siia umbes kakskümmend tükki.Luuletused lähevad kirjanduse gruppi, täpsemalt ilukirjanduse gruppi. Luuletused kuuluvad veel poeetikasse. Luuletused proovin teha nii head kui saan, aga mõned võivad tulla väga halvad. Loovtöö on kaheksanda klassi kõige raskem teema. Luuletusi olen varem ka kirjutand, ja need olid vägagi normaalsed. Riimida meeldib mulle rohkem teiste asjade jaoks, aga neid polnud loovtööks valikuks. Riimimise mõtte olen saanud paljudest lauljatest ja filmi kava kirjutamisest näiteks ise kirjutada mis filmis töötab.Kui filmi kirjutada siis peab meeles olema, et kõik asjad riimi läheks. Filmi
kätte saada. Unt ka omavarasemates teostes lähtub eeldusest, et maailmas on asju, millele pole võimalik leida ratsionaalset seletust jne. Seda võib Undi teoseid silmas pidades nimetada hämaruseks. Juba selle romaani pealkiri deklareerib, et öös on asju, mille kindlat vormi me ei näe, millet me aru ei saa. Selline segasevõitu kompositsioon ja hüplik teemakäsitlus kuulub Undi eriti 90ndate postmodernistlike romaanide poeetikasse. See romaan eesti kirjanduse postmodernistlike võtete kogumik. Kõik teemad, kõik võtted, stilistika, poeetika keelemängud, tsiteerimismängud, pessimismi tunne on ära kasutatud. See võiks olla postmodernistliku poeetika esmakordne nii jõuline esitus eesti kirjanduses. ,,Doonori meelespea" (1990), ,,Tere, kollane kass" (1992), ,,Brecht ilmub ööst" (1997) DM nagu pealkirjast aimata, on tegemist vampiiriromaaniga. Unt võtab ühe maailmakuulsa romaani ,,Dracula" oma teksti aluseks
Logos koondab maailma üheks läbi konflikti e ,,sõda on kõige valitseja", ,,vaen on õiglus". Läbi konflikti sünnib maailmakord. Niiviisi ühendatud maailma samastas ta tulega ja nim seda terminiga kosmos(kreeka k kord, korrastatus). Kosmos on mõõdu järgi süttiv ja kustuv tuli. Itaalia filosoofia Pühendusid rohkem jumalikkusele, religioossem. Xenophanes- 6.saj II pool, väike-aasiast ja elas Elea linnas. Ta oli ka poeet ja oli esimene inimene, kes suhtus kriitiliselt poeetikasse. Mõtiskles inimeste poolt mõistetud jumala ja tegeliku jumala vahekorra üle. Ta arvas, et iga inimene kujundab jumala enda näo järgi ( Traakia jumal- blond ja Etioopia oma- must). See, kuidas inimesed jumalat ette kujutavad, on nende ettekujutlus, arvamus ja see on vale, sest jumal pole tegelikult selline. Tegelikult: on 1 jumal, jumalate ja inimeste seas suurim, kes kõike näeb ja kuuleb, seisab paigal ja ei liigu üldse ja vaevata mõistuse jõul kõike juhib
annaabi.ee 
