heliloojatele. Luuletuses on tunda ajastu hõngu ja ärevust. Ülesehituses on jälgitud salmi rõhke: mida rõhulisem seda tagapool on rida. Autori positsioon on ülistav, käskiv ja ka aitav. See luuletus meeldis mulle kõige enam, sest siin on tunda rahva jõudu. Tema poolt välja antud luulekogud : ,,Kolmring"(1989), `,,Vari ja Viisnurk"(1991), ,,SurWay"(1992), ,,Neli Sada Keelt"(1997) ja ,,Towntown & 28: Viies Rühm Poeese" (1999). Poeem ,,Sobimus"(1999). Reisiraamatud: ,,Para- Estonia"(1994) ja ,,Eesti Reisijuht"(1995). Tema luuletusi on tõlgitud ka soome, inglise ja vene keelde.
toimetanud retseptiraamatu. Ta on osalenud mitmetes proosa-, reisijuhi- ja lasteraamatuprojektides. Ta on töötanud reklaamibüroos ja mitmes erinevas ajalehes. Eesti Televisioonis juhib ta iganädalast kultuurisaadet OP. Aastast 2007 on Sinijärv Eesti Kirjanike Liidu esimees. Luulekogud -- Kolmring. Eesti Raamat, Tallinn, 1989. -- Vari ja viisnurk. Tartu, 1991. -- Sürway. EK$/Polluks, 1992. -- Neli sada keelt. Eesti Kostabi Selts, 1997. -- Towntown & 28. Viies rühm poeese. Varrak, Tallinn, 1999. -- Sobimus. Väljavõtteid ühes kindlustamata õhtust. (poeem) Artmiks, 1999. -- Artutart&39. Tuum, Tallinn, 2002. -- Vabana sündinud. Eesti Kirjanduse Selts, 2003. Muid teoseid ja ühisüllitisi -- Para-Estonia/Para-Viro. (Reisijuht inglise ja soome keeles, mitmed autorid) EÜS Kirjastus 1994. -- Eesti Reisijuht. 1995. 6 -- Poissmehe kokaraamat. Ilo, 2000. -- Neid vigu me ei korda. (Luuletused, koos Asko
jäledast 1917 kirjutatud. Süüdistati teda jumalateotuses. Ta oli oma aja mes, kirjeldas tundeid nägemusi ajast, milles ta viibis. Sõjaaed, asjatu surm, mõttetus. Visnapuu elu oli kaunis raske ja vaene. Ta pingutas aastaid, et saada lõpetada gümnaasium. 1917 läks Tartu Ülikooli õppima Klassikalist filoloogiat. Ei lõpetanud! Pühendus kirjutamisele. Visnapuu oli samuti kontrastide mees. Gailitil oli proosa, Visnapuul luule. Enda sõnul ei kirjutanud mitte luuletusi vaid poeese - midagi luule ja laulu vahepealset. Kõlapilt Visnapuule väga oluline. Luuletused kubisesid onomatopoeetilistest loodusehäältest. ,,Jumalaga Ene" - täis kõlataotlusi. Selgelt pingutab üle onomatopoeetikaga. Püüab matkida linnulaulu. Ajaluule - taustaks Saksa ekspressionism. Tähendas ajaluule seda, et pöörduti kirjanduses tegeliku aja poole, mis meid ümbritses. Vahetult sellele ajale reageerimine. Vahetus kriitiline reageerimine ajale, se eoli sünge, pessimistlik, ekspressionistlik
Lauri Sommer (Kago; s 1973) 2010 Kolm yksiklast 2012 Räestu raamat Are Pilv (s. 1976) 2010 Ramadaan Asko Künnap Carolina Pihelgas Mathura (Margus Lattik) Maarja Pärtna Joanna Ellmann Maarja Kangro (s 1973) 2012 Dantelik auk 2013 Must tomat Andra Teede (1988) Fs (Francois Serpent, Indrek Mesikepp; s 1971) 2004 2004 2008 Alasti ja elus Jürgen Rooste (s 1979) 2012 Laul jääkarudest ja teisi poeese 2012 Higgsi boson Aapo Ilves Jaan Pehk Chalice (Jarek Kasar) Contra (Margus Konnula) Jan Rahman Kaupo Meiel
annaabi.ee 
