Põldkannike Viola arvensis Harilik rukki-kasteheind Apera spica-venti 2-AASTASED Harilik ussikeel Echium vulgare Valge mesikas Melilotus albus Mitmeaastased SAMMASJUURELISED Harilik võilill Taraxacum officinale Harlik tõlkjas Bunias orientalis PUHMIKULISED Luht-kastevars Deschampsia caespitosa VÕSUNDILISED Hanijalg Potentilla anserina RISOOMIDEGA Harilik orashein Elytrigia repens Harilik puju Artemisia vulgaris Harilik naat Aegopodium podagraria Kõrvenõges Urtica dioica Põldmünt Mentha arvensis Soo-nõianõges Stachys palustris Paiseleht Tussilago farfara Põldosi Equisetum arvense ROOMJUURELISED Põldohakas Cirsium arvense Põld-piimohakas Sonchus arvensis Harilik hiirehernes Vicia cracca
Rukkilill- centaurea cyanus- talvituv Põldkannike- viola arvensis- talvituv 2- aastased harilik ussikeel-echium vulgare- 2aastased valge mesikas- melilotus albus- 2aastased sammasjuurelised harilik tõlkjas-bunias orientalis- sammasjuurelised harilik võilill- taraxacum officinale- sammasjuurelised puhmikulised luht-kastevars- deschampsia caespitosa- puhmikulised võsundilised hanijalg- potentilla anserina- võsundilised risoomidega harilik naat- aegopodium podagraria- risoomidega soo-nõianõges- stachys palustris- risoomidega põldosi- equisetum arvense- risoomidega harilik orashein- elytrigia repens- risoomidega harilik puju- artemisia vulgaris- risoomidega kõrvenõges- urtica dioica- risoomidega paiseleht- tussilago farfara- risoomidega põldmünt- mentha arvensis- risoomidega roomjuurelised harilik hiirehernes.Vicia cracca- roomjuurelised põldohakas- cirsium arvense- roomjuurelised
paakspuu (Frangula alnus) SUGUKOND: naistepunalised (Hypericaceae) PEREKOND: naistepuna (Hypericum) kandiline naistepuna (Hypericum maculatum) SUGUKOND: pajulillelised (Onagraceae) PEREKOND: pajulill (Epilobium) ahtalehine põdrakanep (Epilobium angustifolium) PEREKOND:kuningakepp (Oenothera) punavarrene kuningakepp (Oenothera rubricaulis) SUGUKOND: sarikalised (Apiaceae) PEREKOND: naat (Aegopodium) naat (Aegopodium podagraria) PEREKOND:köömen (Carum) harilik köömen (Carum carvi) SUGUKOND: kanarbikulised (Ericaceae) PEREKOND: leesikas (Arctostaphylos) leesikas (Arctostaphylos uva-ursi) PEREKOND: kanarbik (Calluna) kanarbik (Calluna vulgaris) PEREKOND: kail (Ledum) sookail (Ledum palustre) PEREKOND: mustikas (Vaccinium) harilik mustikas (Vaccinium myrtillus) harilik jõhvikas (Vaccinium oxycoccus)
Paljuneb nii võsunditega kui seemnetega. Kasutamine: seljarohud sisaldavad saponiini, mõruaineid, metüülamiidi ja trimetüülamiini; nende ainete tõttu on taimed mürgised. Peale söömist tekib kõhulahtisus, raskematel juhtudel põie- ja soolelihaste halvatus. Taime on kasutatud seljavalu ravimiseks (nimi!). Kuna püsik-seljarohi sisaldab sinist värvainet indigot, on tarvitatud kudumite värvimiseks. NAAT - Aegopodium podagraria Nimest: aix, aigos (kr.k.) kits, podion jalake. Pos, podos jalg, agra püük, püünis; taime kasutati ravimina jalgade reuma (podagra) vastu. Sugukond sarikalised. Kasvukoht: viljakates salumetsades, parkides, raiesmikel, jõekallastel, puis-niitudel, umbrohuna aedades. Lämmastikulembene liik. Harilik naat on laialehine püstpüsik, ta laieneb rohkete valgete risoomide abil; varjukates metsades säilibki vegetatiivsena
leselehte, metskastikut, h. laanelille, h. naistesõnajalga (Athyrium filix-femina), h. kolmissõnajalga (Gymnocarpium dryopteris) ja ohtest sõnajalga (Dryopteris carthusiana), võsaülast jt. Puhmarinne on katkendlik kasvab h. mustikat, h. pohla. Samblarinne on pidev, domineerivad laanik, palusammal ja metsakäharik (Rhytidiadelphus triquetrus), samuti kaksikhambad. Raiestikud kipuvad kamarduma , takistatud on LU teke. Sagedamini esineb metskastik, ahtalehine põdrakanep, h. naat (Aegopodium podagraria), luht-kastevars (Deschampsia caespitosa), roomav tulikas(Ranunculus repens) jt. LU toimub puuliikide vaheldus kase, haava või halli lepaga. Metsad moodustavad ca 8% riigimetsadest ja 6,6 % kogu metsamaast, kasvades killustatult paljudes metskondades, eriti levinud Kagu- ja Lõuna-Eestis. Pindalalt on jk kasvukohatüüp kolmandal kohal ms ja ph kasvukohatüübi järel. Sinilille kasvukohatüüp (sl) Kasvukohatüüp on levinud lainjatel moreentasandikel, oosidel, voortel jt
annaabi.ee 
