5- õhupaak; 6- kondensaadi klapp Suruõhusüsteemi komponendid Lülitusventiilid - eraldavad suruõhu torustiku osad üksteisest (nt kuulklapp). Juhtventiilid sulgevad suruõhu pääsu teistesse süsteemi seadmetesse ja tagavad nii seadmete töökindluse ja ohutuse. Tööventiilid sobitatud pneumosilindrite läbimõõduga ja varustavad neid vajaliku hulga suruõhuga. Pneumosilindrid lihtsad ja pika eaga tööseadmed, mis tagavad jõu edastamise ja vajaliku liikumise. Pneumomootorid suruõhu energia muundub mehhaaniliseks tööks Suruõhusüsteemi komponendid Pneumoskeemi osad 3/2 pneumojaoti Vasakul lähteasend, paremal tööasend (lülitatud) Pneumojaotite tingmärgid Õhkpiduri tööpõhimõte Kaasaegse veoki piduriseade Kaasaegse veoki piduriseadme skeem Ühepoolse toimega pneumosilinder Ühepoolse toimega silindri puhul juhitakse suruõhku ainult ühele poole kolbi.
ja nende ülessanded. Suruõhu süsteemi komponendid on: · kompressor seade, mis on mõeldud gaaside kokkusurumiseks, sealhulgas suruõhu tootmiseks · suruõhu reservuaar moodustab suruõhu tagavara õhu ebaühtlase kasutamise korral ja ühtlustab survet pneumosüsteemis · täiturid nende abil muudetakse suruõhu energia, mis väljendub tema rõhu ja vooluhulga kaudu, mehaaniliseks tööks. Täituriteks on pneumosilindrid, pneumomootorid. · jaotid on pneumoajami juhtimisseadmed, millel on ajami juhtimisfunktsioon, s.o pneumosilindri või mootori töö juhtimine ja kraanifunktsioon jaoti abil avatakse või suletakse suruõhu läbivool torustikus või selle harudes. · vooluklapid nende ülesanne on pneumoajami juhtimissüsteemis suruõhu voolude suunamine süsteemi sees ja suruõhu vooluhulga reguleerimine eesmärgiga muuta täiturilt saadava liikumise kiirust
Hammaslatiga pöördsilindrit kasutatakse pöörleva liikumise saamiseks hammaslatti. Standardsed pöördenurgad on 45°, 90°, 180°, 270°, 720°. Pöördenurka saab reguleerida ka reguleerimiskruvide abil. Silindri pöördemoment sõltub kasutatavast töörõhust, kolvi pindalast ja ülekandesuhtest. Labaga pöördsilindris asendab kolbi laba, mille pöörlemissuund sõltub sellest, kummale poole laba suruõhku juhitakse. Saavutatavad pöördenurgad on kuni 270° 28. Pneumomootorid * kolbmootorid: Radiaalmootor, Aksiaal, * tiivikmootorid, * hammasratasmootorid, * turbiinid. 29. Monostabiilse silindri poolt arendava jõudu arvutus 30. Bistabiilse silindri poolt arendava jõudu arvutus 31. Silindri poolt tarbiva õhukulu arvutus 32. Pneumaatilised juhtimiskomponendid, otstarve, liigid 33. Pneumojaoturid , nende liigid, tingmärgid, avade tähistussüsteem 34
AJAM Mehhanismide käitavate seadmete kogum. Jõuallikas- ülekandeseadmed- juhtimisaparatuur. JÕUALLIKAS Autonoomne sisepõlemismootor või juurdetoodud en. kasutavad elektri-hüdro-pneumomootorid SISEPÕLEMISMOOTOR 4-taktiline e. otto,: 1. Sisselasketakt2. Survetakt3. Töötakt4. Väljalasketakt(suurem kasutegur,võimsam,vaiksem, keskkonnasõbralikum) Kahtaktiline: sisse väljatakt ja töötakt Põlemisest saadud energia muudetakse meh. Energiaks. Ajamid taluvad suuri ülekoormusi, koheselt valmis, väikesed mõõtmed. HÜDROAJAMID Seade mehan. Ja masinate käitamiseks vedeliku vahendusel. Hüdroajam koosneb pumpa käitavast
· sõrmpukssidur · kettsidur; · liigendsidur; · hammassidur Lülitatavad sidurid: võimaldavad võlle lahutada ja ühendada töötamise ajal. · hõõrdsidurid (ketas-, koonus-, lintsidur) · nukksidur 26) Loetlege pneumomootori eelised käsitööriistadel. Pneumaatilised käsimasinad tarvitavad töötamiseks suruõhku rõhul 0,3...0,7 MPa. Toodetakse ka seadmeid (naela löömiseks betooni ja terasesse, kus õhurõhk on kuni 3 MPa. Mootori konstruktiivse lahenduse poolest on pneumomootorid: -rootormootorid; -turbiinmootorid; -kolbmootorid . Rootor- ja turbiinmootoreid kasutatakse peamiselt pöörleva liikumise saamiseks. Kolbmootoritest on enam kasutatavad silindris vabalt liikuva kolviga mootorid löök- või löökpöördtoimelise liikumise saamiseks. Pneumaatiliste käsimasinate eeliseks elektriliste ees on eelkõige nende ohutus ja konstruktsiooni lihtsus, mistõttu on nende hind tunduvalt madalam. Lisaks väike