pedaaliga, mehaaniline, pneumaatiline, elektriline (lülitus lähteasendisse toimub kas manuaalselt või vedruga). Neid nimetatakse ka monostabiilseteks pneumojaotiteks. Impulssjuhtimisega pneumojaoti viimiseks uude asendisse mõjutatakse jaotit juhtsignaaliga suhteliselt lühikese aja vältel (impulsiga). Peale juht- signaali lõppemist jääb jaoti uude asendisse. Pneumojaoti muudab oma asendit alles uue juhtimissignaali toimel. Neid pneumojaoteid nimetatakse ka bistabiilseteks. Konstruktsiooni järgi eristatakse klappjaoteid (kuul- ja plaatklapiga) ning siiberjaoteid (kolviga, plaadiga, pöördsiibriga). [3.] Sele 1. Suruõhuga juhitav 3/2 normaalselt suletud pneumojaoti. [1.] Drosseleid ehk kägi- või vooluventiile kasutatakse läbiva õhu vooluhulga reguleeri- miseks näiteks pneumaatilise täituri liikumiskiiruse reguleerimiseks. Drosselid võivad olla nii reguleeritavad kui ka mitte reguleeritavad. [1.] Sele 2
Kuidas on võimalik antud jaoteid juhtida ning milline on nende ehitus. Samuti vooluväärtustest, paigaldamisest ja töökindla töötamise tagamisest. 4 1. PNEUMOJAOTID 1.1 Pneumojaotide olemus ja näited Pneumojaotid on pneumokomponendid, mille abil muudetakse suruõhu liikumisteekonda õhutorustikes. Skeemides kujutatakse pneumojaoteid tingmärkidena, milles kajastub ainult nende poolt täidetav funkstioon, mitte ehitus. Pneumojaotite näited on toodud välja joonisena (vt joonis 1.1). 1) 2) 3) 4) 5) Joonis 1.1 Pneumojaotite näited: 1) pneumaatiline lõpulüliti, 2) rullikuga juhitav pneumojaoti, 3) kangiga juhitav pneumojaoti, 4) trossiga juhitav pneumojaoti, 5) elektriliselt juhitav pneumojaoti
täitmine pneumosüsteemides. Juhtimiskomponendid on: 1. Pneumojaotid ehk suunaventiilid 2. Drosselid ehk vooluventiilid ehk kägiventiilid 3. Reduktsiooniklapid 4. Sulgurklapid 5. Taimerid 6. Rõhutundlikud elemendid 7. Sammjuhtimismoodulid 8. jne. 6.2 Pneumojaotid ehk suunaventiilid Pneumojaotid on pneumokomponendid, mille abil muudetakse suruõhu liikumisteekonda pneumotorustikes. 6.2.1 Pneumojaotite tingmärgid Pneumoskeemides kujutatakse pneumojaoteid tingmärkidena, milles ei kajastu pnumojaoti ehitus, vaid ainult nende poolt täidetav funktsioon. Nullasendiks nimetatakse (nt. vedruga tagastuval pneumojaotil) seda asendit, milles paiknevad pneumojaoti liikuvad osad, kui pneumojaoti ei ole rakendunud olekus. Lähteasendiks nimetatakse asendit, millisesse liiguvad pneumojaoti liikuvad osad, kui pneumoskeem, millesse ta on lülitatud, ühendatakse pneumovõrku ja millest algab pneumoseadme töötsükkel.
täitmine pneumosüsteemides. Juhtimiskomponendid on: 1. Pneumojaotid ehk suunaventiilid 2. Drosselid ehk vooluventiilid ehk kägiventiilid 3. Reduktsiooniklapid 4. Sulgurklapid 5. Taimerid 6. Rõhutundlikud elemendid 7. Sammjuhtimismoodulid 8. jne. 6.2 Pneumojaotid ehk suunaventiilid Pneumojaotid on pneumokomponendid, mille abil muudetakse suruõhu liikumisteekonda pneumotorustikes. 6.2.1 Pneumojaotite tingmärgid Pneumoskeemides kujutatakse pneumojaoteid tingmärkidena, milles ei kajastu pnumojaoti ehitus, vaid ainult nende poolt täidetav funktsioon. Nullasendiks nimetatakse (nt. vedruga tagastuval pneumojaotil) seda asendit, milles paiknevad pneumojaoti liikuvad osad, kui pneumojaoti ei ole rakendunud olekus. Lähteasendiks nimetatakse asendit, millisesse liiguvad pneumojaoti liikuvad osad, kui pneumoskeem, millesse ta on lülitatud, ühendatakse pneumovõrku ja millest algab pneumoseadme töötsükkel.
ELEKTROMAGNETIT ELEKTROMAGNET MõruTAB VAHETULT PNEUMOJAOTI JUHTIMISELEMENTI sele 17 - Signaali liikumine vahetu juhtimisega pneumojaotis Kgudse (võimendusega) jūtimise korral kasutatakse pneumojaoti jūtelemendi mõjutamist abiklapi kaudu. Selliseid pneumojaoteid iseloomustavad väikesem juhtimisvõimsus ja tundlikkus juhitava suruõhu rõhule ( juhul kui juhtimiseks kasutatakse Sama suruõhku, mida jūitakse). t9 g-t iiįį#fiuj*uįi:ąį,r+firt+*i iļįi*iiiįĮffi i ELEKTRISIGNAAL MõruTAB ELEKTROMAGNETĮT tt ]Į
annaabi.ee 
