улыбка. Джон работает в школе и преподает английский язык. Он немного знает эстонский, но гораздо лучше - русский. Meie naaber Meie uus naaber on rahvuselt inglanna. Tema nimi on Dzein. Ta on pikka kasvu, sale tüdruk. Tal on hallid silmad, väga pikkad ripsmed, ilusad täidlased huuled ja sirge nina. Harilikult meeldib talle käia mustades nahk pükstes, heledas pluusis ja punases jopes. Ta naeratab tihti, tal on armas naeratus. Dzein töötab koolis ja õppetab inglise keelt. Ta teab natuke eesti keelt aga mõistab rohkem vene keelt
kanalit. Pulti kätte võttes tundsin, et see oli soe. Pult oli soe sellepärast, et õhu ringvooluga kantakse siseenergia ahjult toas olevatele esemetele. Käisin korraks väljas, seal sadas vihma ja mu pluus sa märjaks. Ma võtsin selle seljast ja panin ahju lähedale, et see kiiremini ära kuivaks. Pluus kuivab, see tähendab, et vesi pluusist aurab ära. Kuna aurumine sõltub vedeliku temperatuurist, siis sellepärast ma paningi pluusi ahju lähedusse, et pluusis oleva vee tempertatuur suureneks ja ka aurumine kiireneks. Aurumine kiireneb soojas õhus sellepärast, et vedelik soojeneb. Soojas vedelikus kiireneb vedelikus olevate osakeste kiirus ja seega suudavad osakesed teha vajaliku töö, et lahkuda vedelikust. Mul hakkas toas üsna palav ja tõin endale klaasiga vett ja panin jääkuubikud ka sisse. Ma jõin vee kiiresti ära ja jääkuubikud jäid klaasi põhja. Panin siis klaasi lauale, mis jäi sinna mõneks ajaks. Hiljem
pikad püksid ja vest. Neid üksikuid esemeid omavahel kombineerides võib iga päev uus ja huvitav välja näha. Aksessuaariks sobivad hästi sallid, mida suurem on garderoobis nende valik, seda huvitavamaks saab enda riietust kujundada. Rõivad peavad olema täpselt parajad, mitte liiga suured ja mitte ka liiga kitsad-väikesed. Liiga liibuv või napp riietus võib külastajal tekitada vääritimõistmist. Väga lühikeses seelikus või sügava dekolteega kleidis-pluusis sekretäril on kliendis usaldust raske äratada, pigem tekitab see kergemeelseid mõtteid ja usaldamatust. Suvisel ja kuumemal perioodil on võimalik kasutada pluusi ja seeliku kombinatsiooni. Valge pluusi ja musta seeliku koos kasutamine on rahvusvaheliselt levinud teenindaja riietusstiilina. Range pluusi juurde võib soojal ajal soliidse asutuse esindaja kanda ka kergelt lendlevat seelikut. Sõltumata aastaajast peaksid kostüümi juurde kuuluma sukad. Kingad peavad olema puhtad
teda tangidega kodust välja kistud. Ma korraldan õhtupeo ja daamid nõuavad, et ma tingimata kutsuksin ka Belikovi ja Varenka. Ühesõnaga, masin töötas täie hooga. Selgus, et Varenkal pole midagi mehelemineku vastu. Elada venna juures polnud tal just eriti lõbus, muud nad ei teinudki, kui päevade kaupa vaidlesid ja sõimlesid . Näiteks selline stseen: tänaval läheb Kovalenko, pikk tüse koljat, väljaõmmeldud pluusis, juuksetutt langeb mütsi alt laubale, ühes käes on tal raamatupakk, teises jäme, jändrik kepp. Tema taga läheb õde, samuti raamatutega. "Kuid sina, Mihhailik, pole seda lugenudki!" vaidleb õde valjusti. ,,Ma sulle ütlen ja vannun, sa pole seda üldse lugenud!" ,,Aga mina ütlen sulle, et olen lugenud!" kisendab Kovalenko, põrutades kepiga vastu kõnniteed. ,,Ah, mu jumal, Mintsik! Mis sa ometi vihastad, meil on ju põhimõtteline jutt."
1948-1951 oli ta ENSV Riikliku Teatriinstituudi lavapraktika õppejõud ja 1951-1952 Endla lavastaja. K. Aluoja lavastustest on silmapaistvamad: A.H. Tammsaare "Vargamäe" (1932) "Abielu ja armastus" (1934, 1942) "Vargamäe vanad ja noored" (1935, 1942) Esimene eesti rahvuslik ooper, Aava "Vikerlased", lavastati Vanemuises 1935. aastal. Olulise koha omandas ooper.L.Kalmet mäletas Kaarli Aluoja Paul Sepa stuudiost 1920.aastast - laiades madrusepükstes ja pluusis. ’’Temas oli midagi nurgelist ja maamehelikku ja talle sobisidki kõige paremini rahvusliku faktuuriga osad’’, räägib Kalmet. Tema näitlejaloomingust nimetatakse esmajoones: Piibelehte (Eduard Vilde ’’Pisuhänd’’) Indrekut (A.H. Tammsaare ’’Armastus ja abielu’’) sulaspoissi (H.Raudsepp ’’Vedelvorst’’) (erandlik) piiskop Nikolase osa (H.Ibsen ’’Võitlus trooni pärast’’)
Kardpaelast lenk laevaohvitseride vormipintsakul märgib tema haavatasaamist, mida tuntakse Nelsoni aasa nime all. Nokata madrusemüts on mälestus galeeriorja punasest mütsist (sunnitöölise müts). Mütsi lint ja krae pärinevad ajast, millal meremees kandis patsi ja selles paela. Et pats ei määriks pluusi, kanti üle õlgade naha või riidetükki. Mõne riigi (näiteks Prantsusmaa) sõjalaevastiku madruse mütsil on tutt. Nööpideta, kaeluseauguga pluusis oli mugavam ja soojem, alt laienevaid püksisääri sai tekipesemisel ja ronimisel kiiresti üles käärida. Vene sõjalaevastiku madruse riietuseks olid hallid põlvpüksid, sama värvi pihtkuub, sinised sukad ja vaskpannaldega kingad, peas kootud müts või mustast vildist kübar. Eestis riietus kaubalaeva meremees oma äranägemise järgi. Kanti kuradinahast pükse, säärikuid, sooja paksu kaelusega kampsunit või kasukvesti. Tormi ajal tõmmati ülle kollasest
annaabi.ee 
