Suurim kuu on Triton. Kuud on nimetatud Kreeka veejumalate järgi. Triton Läbimõõt 2700 km. On ebaregulaarne kuu ehk pöörleb Neptuuniga vastassuunas. Temp. umbes 235°C Geoloogiliselt aktiivne. On jälgi vulkaanidest. Lämmastikust koosnev atmosfäär. Pluuto kaaslased Pluuto on kääbusplaneet ja tal on kolm kuud. Pluutol on eriline kuu, Charon. Ta on Pluutost vaid poole väiksem. Charon pöörleb ümber Pluuto sama ajaga, mis kulub Plutol ümber ise enda pööramiseks. Charon on ka Pluuto kõige suurem kaaslane, ta läbimõõt on 1,207 km. Pluuto teised kaaslased on Nix ja Hydra. Click to edit Master text styles Second level Pilt Pluuto süsteemis Third level Fourth level tähtedena. Fifth level Pilt Pluuto
9, raadius 1/30, kiirgamisvõime 1/370 keskmine tihedus 22000 Päikese omast. Visuaalsete kaksiktähtede orbiidid on suuremalt osalt suure ekstsentrisusega ehk piklikud ellipsid; üle poole neist on niisugused, et kahe komponendi omavaheline kaugus muutub suhtes 3 :1 ja rohkem; meie päikesesüsteemi kehade orbiitidega võrreldes paistab ses suhtes silma suur erinevus: selle üheksast suurest planeedist on kõige suurem teekonna ekstsentrisus Plutol ja Merkuril, - kõige kaugemal ja Päikesele kõige lähemal planeedil - kellede suurim kaugus Päikesest ületab väiksema kauguse 67 ja 50 protsendi võrra, kuna näiteks Maa puhul on kauguste vahe vaid kolm protsenti. Ainult mõned väikesed planeedid päikesesüsteemis omavad üsna piklikke teid, missugused aga oma piklikkuse poolest vaevalt ulatuvad kaksiktähtede orbiitide keskmise piklikkuseni. Päikesesüsteemi planeedid liiguvad tegelikult oma suures
mu tähelepanu mingi must asi, mis lebas ruumi peamiseks sisustuseks oleva päratu džinni- või rummiaami otsas. Olin mitu minutit ühtejärge aami vahtinud ja mis mind nüüd imestama pani, oli see, et ma varem toda asja seal peal polnud märganud. Astusin lähemale ja puudutasin seda käega. See oli must kass – väga suur kass – täiesti sama suur kui Plutogi ning igas suhtes täpselt tema moodi, välja arvatud üks asi. Plutol polnud ainsatki valget karva üle terve keha, sel kassil oli aga suur, ebamäärase kujuga valge laik, mis kattis peaaegu kogu rinnaesise. Minu puudutuse peale tõusis ta jalamaid püsti, lõi valjusti nurru, hõõrus end vastu mu kätt ja näis mu tähelepanust rõõmu tundvat. Just teda ma olingi otsinud. Olin kohe valmis teda peremehe käest ära ostma, too aga ei tunnistanud looma omaks – ei teadnudki tast midagi ega olnud teda iial varem näinud.
Pluuto on ainuke planeet, mida ei ole külastanud ükski kosmoselaev. Isegi Hubble Kosmose Teleskoop suudab näidata ainult suurimaid pinnale iseloomulikke jooni. Pluutol on ka üks kaaslane Charon. Pluuto orbiit on väga ekstsentriline. Mõnikord on ta lähemal Päikesele kui Neptuun (see on olnud nii 1979. aastast peale ja kestab kuni 1999 aastani). Pluuto pöörleb ümber oma telje vastupidises suunas kui suurem osa teistest planeetidest. Pinna temperatuur Plutol pole täpselt teada, kuid ta on arvatavasti 35 ja 45 Kelvini vahepeal (-228 kuni -238 C). Pluuto koostis on teadmata, aga tema tihedus (umbes 2 gm/cm3) näitab, et ta koosneb nähtavasti 70% kivimitest ja 30% jää segust sarnanedes palju Triton'le. Heledad piirkonnad pinnal paistavad olevat kaetud lämmastiku jääga, sisaldades väikese osana (tahket) metaani ja vingugaasi. Pluto pinna tumedate alade koostis on teadmata, kuid seal
annaabi.ee 
