kutsusid lühidalt Katsiks. Juba paar aastat elas Kaarina nende uues kodus Kakumäel. Oma maja, ujumisrand- igati super elamis koht. Kuid vaatamata uue kodu toredusele mõtles Kaarina sageli oma lapsepõlvekodust, mis oli olnud äärmiselt tagasihoidlik: Mustamäe kõige tavalisemas rajoonis, suure sõidutee ääres, sisehoov lastest ja hulkuvatest kassidest kubisemas. Mustamäel oli neil väike korter, kus tuli noorema venna Eediga tuba jagada. Vanal kodul oli üks väga oluline plusspunkt- kohe kõrvalkorteris elas Kaarina parim sõber. Nende naabriks oli sattunud vene perekon, pärit Krimmist. Vanaema Babuolevat kunagi ammu tüdrukuna koos isa ja emaga Eestisse elama tulnud. Tema poeg ja minia olid juba Mustamäe lapsed. Naabrimemm oli sõbralik ja väga helde. Kuna Kaarina ja Eedi pärisvanaemad olid, kes maal, kes oma tööga hõivatud siis oli nii tüdrukule kui ka hiljem ta pisivennale heaks hoidjatädiks just Babu. Nii
Nagu iga hea raamat, nii ka "Metamorfoos" ajas mind naerma, tegi kurvaks, pani mõtlikuks ning lõpuks ka sokeeris. Vastoluliselt, kutsus ta minus antud tundeid esile läbi sinise filtri, mis muutis maailma külmaks ja kaugeks. Mu käed justkui oleks veninud, sest kogu see aeg, kui ma lugesin, tundsin ennast eemal olevat, kuid kõik, mis seal toimus oli mu kätevahel. Käte, mille kaudu kõik emotsioonid ka mu peani jõudsid. Ka see on plusspunkt, et ta minuga mängis nii suure kontrastiga. Filosoofia, mis loos kajastus, on õige ning sobiv tänapäevase maailmaga. Ekstentsialism on omane demokraatiale. Olles võrdne teistega, määravad loos esinenud ekstentsialistlikud tegurid veel rohkemgi meie saatust. Ning faktid, et loole on tohutult teistes meediumites viidatud ning teistesse kunstiliikidesse adapteeritud, näitavad "Metamorfoos" on kultuuris tunnustatud lugu. Kasutatud materjal: Veebisaidid: www.wikipedia.org www.azete.com
Edasi määratakse sirglõikude pikkused ja mõõdetakse pöördenurgad (näitab, kui palju pöördub trass sirgest sihist kõrvale). Trassi punktid tuleb maastikul kindlustada, eriti oluline on nurgapunktide kindlustamine. Trassi piketeerimine seisneb tulevase ehitise teljele iga 100m tagant piketipunktide märkimises (tähistatakse vaiaga kuhu on kirjut. piketi nr.). Reljeefi isel. murdekohad pikettide vahel mõõdistatakse vahe- e. pluss punktidena PK 34 + 28.5 st. plusspunkt asub 34. piketist 28.5 m kaugusel. Kaldeparandus liidetakse mõõdetava joone pikkusele, kui kalle ületab 3o. Pöördenurga ja valitud raadiuse kaudu määratakse ringi kõvera elemendid. Nende põhjal arvutatakse kõvera peapunktide asukohad ning märgitakse peapunktid välja. Peale pöördepunkti tõstetakse linti mõõduliia D võrra edasi (sest mööda kõverat on trass lühem kui mööda murdjoont). Jätkatakse mõõtmist ja piketeerimist uuel suunal.
Edasi määratakse sirglõikude pikkused ja mõõdetakse pöördenurgad (näitab, kui palju pöördub trass sirgest sihist kõrvale). Trassi punktid tuleb maastikul kindlustada, eriti oluline on nurgapunktide kindlustamine. Trassi piketeerimine seisneb tulevase ehitise teljele iga 100m tagant piketipunktide märkimises (tähistatakse vaiaga kuhu on kirjut. piketi nr.). Reljeefi isel. murdekohad pikettide vahel mõõdistatakse vahe- e. pluss punktidena PK 34 + 28.5 st. plusspunkt asub 34. piketist 28.5 m kaugusel. Kaldeparandus liidetakse mõõdetava joone pikkusele, kui kalle ületab 3o. Pöördenurga ja valitud raadiuse kaudu määratakse ringi kõvera elemendid. Nende põhjal arvutatakse kõvera peapunktide asukohad ning märgitakse peapunktid välja. Peale pöördepunkti tõstetakse linti mõõduliia D võrra edasi (sest mööda kõverat on trass lühem kui mööda murdjoont). Jätkatakse mõõtmist ja piketeerimist uuel suunal.
pöördenurgad, trassi pikkuse mõõtmise ajal märgitakse trassile iga 100m tagant punkt, mida nimetatakse piketiks. Piketil on kaks tähendust: 100m pikkune lõik maastikul; vaiaga tähistatud punkt. Pikett tähistatakse maavaia ja tunnusvaiaga, tunnusvaia kirjutatakse piketi number. Trassi alguspunkt on pikett Pk0, iga järgnev piketi number näitab tema kaugust trassi algusest. Reljeefi iseloomulikud murdekohad pikettide vahel märgitakse nn ,,+" punktidena (nt: PK 34 + 28.5 st. plusspunkt asub 34. piketist 28.5 m kaugusel). Siiamaani on piketaazi mõõdetud ruletiga, kuid tänapäeval võib seda teha elektrontahhümeetriga. Kuna trassi moodustavad sirged ja kõverad, siis tuleb trassi pikkust määrata ka piki kõveraid, kuid esialgu kõverat maastikule märgitud ei ole, seepärast kui mõõtmisega jõutakse esimese pöördepunktini, siis loetakse lindilt kaugus selle punktini, pöördenurga ja valitud kauguse
punktidest. Edasi määratakse sirglõikude pikkused ja mõõdetakse pöördenurgad (näitab, kui palju pöördub trass sirgest sihist kõrvale). Trassi punktid tuleb maastikul kindlustada, eriti oluline on nurgapunktide kindlustamine. Trassi piketeerimine seisneb tulevase ehitise teljele iga 100m tagant piketipunktide märkimises (tähistatakse vaiaga kuhu on kirjut. Piketi nr.). Reljeefi isel. Murdekohad pikettide vahel mõõdistatakse vahe- e. pluss punktidena PK 34 + 28.5 st. plusspunkt asub 34. Piketist 28.5 m kaugusel. Kaldeparandus liidetakse mõõdetava joone pikkusele, kui kalle ületab 3 o. Pöördenurga ja valitud raadiuse kaudu määratakse ringi kõvera elemendid. Nende põhjal arvutatakse kõvera peapunktide asukohad ning märgitakse peapunktid välja. Peale pöördepunkti tõstetakse linti mõõduliia D võrra edasi (sest mööda kõverat on trass lühem kui mööda murdjoont). Jätkatakse mõõtmist ja piketeerimist uuel suunal
Edasi määratakse sirglõikude pikkused ja mõõdetakse pöördenurgad (näitab, kui palju pöördub trass sirgest sihist kõrvale). Trassi punktid tuleb maastikul kindlustada, eriti oluline on nurgapunktide kindlustamine. Trassi piketeerimine seisneb tulevase ehitise teljele iga 100m tagant piketipunktide märkimises (tähistatakse vaiaga kuhu on kirjut. Piketi nr.). Reljeefi isel. Murdekohad pikettide vahel mõõdistatakse vahe- e. pluss punktidena PK 34 + 28.5 st. plusspunkt asub 34. Piketist 28.5 m kaugusel. Kaldeparandus liidetakse mõõdetava joone pikkusele, kui kalle ületab 3o. Pöördenurga ja valitud raadiuse kaudu määratakse ringi kõvera elemendid. Nende põhjal arvutatakse kõvera peapunktide asukohad ning märgitakse peapunktid välja. Peale pöördepunkti tõstetakse linti mõõduliia D võrra edasi (sest mööda kõverat on trass lühem kui mööda murdjoont). Jätkatakse mõõtmist ja piketeerimist uuel suunal. Trassiga ristuva
Rea keskele tõmmatakse sirgestatud trassi kujutav joon. Pöördenurga asukoht ja pöörde suund näidatakse ringikesega ja noolega. Pikiprofiilist veidi kõrgemale esitatakse andmed reeperite kohta. Trassi põikprofiil ehk ristprofiil Ristprofiilid koostatakse nii horisontaal kui vertikaalsuunas mõõtkavas 1:100 või 1:200, harvem 1:50. Profiilialune tabel koosneb ainult kahest reast punktide kõrgused ja kaugused. Trassil asub pikett või plusspunkt, mille kohal ristprofiil mõõdistati, tähistatakse kauguste rea keskel vertikaaljoonega. Profiili tabeli ridade täitmine ja profiili koostamine on analoogilised pikiprofiiliga. Tinghorisondi kõrgus võib jääda samaks. Ristprofiilid koostatakse üldjuhul eraldi lehel (lehtedel) ja neid kasutatakse ristlõikepindade määramisel mullatööde mahtude arvutamisel. KUI KEEGI TEAB, ET PÕIKPROFIIL EI OLE SAMA, MIS RISTPROFIIL, SIIS KARJU KOMMUUNIS
- ligikaudne palk, mida oleks realistlik oodata, - ettevõtte olukord turul. Selline info võimaldab kandidaatidel luua üsna täpsed ootused. Selle infoga seoses võiks ette valmistada mõned küsimused intervjuuks. Meeles tuleks pidada enda "müümist". Oluline on keskenduda teatud võtmeideedele ja siduda need ettevõttega. Tuleks näidata, kuidas teie omadusi - kogemust, haridust ja võimeid - saaks antud ettevõttes kasutada. Võimete või oskuste rakendamise näitamine on väga suur plusspunkt teile (näitab ka analüüsivõimet). Vältida tuleks negatiivseid kommentaare teiste inimeste ja nende ettevõtete kohta, kus te varem töötanud olete. Ehkki kohesed vastused näitavad ettevalmistust, mõtete selgust ja enesekindlust, on hea kasutada ka oskuslikult pause. Inimesed ei talu sageli vaikust ning annavad lisainfot või suurendavad oma pakkumisi. Intervjueerija poolt on oluline on sobivat tüüpi küsimuste valik. Kinnised küsimused