Kohvipuud on igihaljad lehtpuud või lehtpõõsad. Kohvipuul on rootsuga lihtlehed. Lehelaba on läikiv. Leheseis on vastak. Abilehed võivad olla suured kuni väikesed. Vili on algul roheline, küpsedes muutub kollaseks ja siis kui vili on täielikult valmis on ta tumepunane. Kasvutingimused kasvumaad asuvad troopilises keskmäestikus 1000- 2000 meetri kõrgusel. Kasvutingimuste suhtes on kohvipuu nõudlik. Vajab aastas sademeid 2200-2300 mm ning pidevaid plusskraade. Alla + 40C temperatuuri juure kohvipuud hukkuvad. Kohvipuu on üks varaseima viljakandvusega puid maailmas. Juba 1,5-aastaselt võivad nad esimest korda vilju kanda. Kohvipuu elab kuni 50-60 aastaseks. Aastas võib ta anda kuni kolm saaki, mis ühe täiskasvanud puu kohta on keskmiselt 3 kilogrammi toorube. Millistes riikides kasvatatakse? Kohvipuid kasvatatakse 50-60 riigis üle maailma, kus saadakse vajalik kõrgus merepinnast, et kohvipuu ei hukkuks.
mäestikualasid, mille kõrgus on kuni 12 km. Veenuse aasta on 243 Maa-päev. Erilisus: pöörleb vastupidiselt, telg on risti ehk aastaajad puuduvad. Marss: Läbimõõt on 0,54 Maad, mass on 0,11 Maad. Suhteliselt hõre atmosfäär Maa atmosfääri tiheduset 100 korda väiksem. CO2 95% ja N 3%. Pinnavormilt on põhilised kivikõrbed: sinakad ja punakad piirkonnad.Leidub ka kunagisi kustunud vulkaane. Keskmine Marsi temp -50 kraadi. Kohati võib keskpäeval olla ka plusskraade. Marsi aasta on 686 Maa-päeva. Erilisus: Kaks kaaslast ehk kuud-Phobos ja Deimos, Marsil on polaarmütsikesed( arvatavasti koosnevad süsihappelumest ja osalt jääst), Marsil on nn Marsi kanalid ( kujutavad kunagisi jõgede orge, st Marsil oli kunagi Vesi ja atmosfäär). Hiidplaneedid: Moodustavad planeetide massist 99%. Nad on gaasilised kehad, põhiliselt sisaldavad heeliumi ja vesinikku. Gaas muutub sügavusega vedelaks ja sealt edasi metalliliseks ( Jupiteril, vb Saturnil)
Eesti kliimat kujundavat tegurid jätk. Suur laius põhjustab kiirguse ebaühtlase jaotuse, pilvisuse aastane käik suvel vähem, talvel palju ja 3. tähtis tegur on tsüklonaalne tegevus. 1965 -1974 analüüsi põhjal. Põhjatsüklonid. Liiguvad Islandi juurest Barentsi merel, liiguvad läänest itta, edelast kirdesse. Mööduvad eestist kaugel põhja poolt, jääb tsükloni lõunaserva. Tuuled läänest, tuleb niisket õhku, jääb sooja sektorisse. Talvel võib plusskraade olla ja ilm on pilves ja tuul väga tugev ei ole. Ülevalguvad. Lähevad Trondheimi juurest üle mäestiku madalama osa. Ilmamuutused on suuremad, tuuled on tugevamad. Kaks fronti läheb üle. Läänetsüklonid tulevad üle Taani väinade ja Eestist lõuna poolt. Tsüklonite liikumine reljeefi järgi. Eesti jääb külma ossa. Lund võib palju sadada. Frontidest. Suvel on sooje fronte harva, lõunatsüklonitega. Idast tulevaid fronte eriti vähe, ka lõunatsüklonitega
multisüsteemsed haigused – põhjustavad varieeruvat pilti. Vaktsiinid – inhibeerivad viiruste seondumist või transkriptaasi. Retroviiruse tsükkel – RNA pealt teeb revertaas DNA, mis replitseerub ja siseneb raku genoomi – toimub transkriptsioon – mRNA tsütoplasmas – translatsioon ja uued nukleokapsiidid pannakse kokku. pH=7 – viirus säilib. 37 kraadi on viirusele soodne.Miinuskraadid on samuti: - 20 (säilib aasta), -196 ehk vedel lämmastik kunstliku seemendamisel (10-12 a). Plusskraade ei talu. +20 – osad säiluvad, + 100 kõik hävivad. UV kiirgust ka ei talu. Haige looma nõred: nina, silm (konjunktiviit), suguteed, väljaheide (parvoviirus), uriin, villid, sperma. Putukad – mehhaaniline ülekandja (hammustas ühte looma, seejärel teist, vireemia korral), bioloogiline (puugi organismis paljuneb, puuk nakatab). ,
annaabi.ee 
