Ühiskond- suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis Pluralism 1) mitmekesisus, paljusus, mis võib iseloomustada ühiskonna sotsiaalset ehitust, parteistumist, vaimukultuuri; demokraatliku ühiskonna iseloomulik tunnus; 2) USA poliitikateaduse koolkond, mille kohaselt pole nüüdisdemokraatias enam ühte kindlat võimueliiti, vaid võim jagatakse huvigruppide vahel läbirääkimiste ja kokkulepete alusel. Avalik sektor /riiklik/valitsus- Ühiskonnaelu korraldamine Raudteed, post, televisioon, energiavõrgud. Koolid, haiglad, pensioniametid, kodakondsus- ja migratsiooniametid. Koosneb riiklikest ja avalik-õiguslikest institutsioonidest(need ei allu otseselt riigile). Erasektor /majandussektor Ühiskonnaliikmete varustamine Aktsiaseltsid, pangad, osaühingud. Kolmas / kodanikuühiskond/ mittetulundus- Kodanikualgatuse teostamine, huvide esindamine, vabatahtlik, ei tule võimule 1->2 Maksude määramine, seadusandlus, riiklikud tellimused 1->3 Seadu...
Demokraatia tunnused: plurarism, rahvavõim, võimude lahusus, õigusriik, vabad valimised. demokraatia vormid: konstitutsiooniline monarhia, vabariik parlamentaarne presidentaalne valitsuskriisid rahvas valib parlamendi ja presidendi rahvas valib parlamendi parlament ja president takistavad üksteise tööd parlament peaministri valitsuskriisid puuduvad peaminister valib valitsuse parlament valib presidendi otsustusprotsess on kiire Võimude lahusus: võim on ära jaotatud erinevate asutuste vahel, võim ei kuulu ühele inimesele põhiseadus: riigi kõige tähtsam seadus ning on oluline, et see ka igapäevaelus toimiks. seadus: tähtsaimad osas õigusaktis, mida võtab vastu parlament, korraldatakse kas mõnda avaliku elu valdkonda või reguleeritakse sots. suhteid. määrus: nendega kinnitatakse ja piiritletakse seaduses kirjapandu asjaomaste asutuste täpsed kohu...
Mitmeparteilisus Eraelu puutumatus Diktatuurile iseloomulikud tunnused Üks ametlik ideoloogia Tsensuur Rahvaalgatuslikud liikumised on keelatud Erakond, kes on esindatud parlamendis ja valitsuses, omab paremaid võimalusi elluviimiseks Tõsi, sest erakond on taodelnud endale pääsu võimule. Igal Eestis elaval täisealisel inimesel on õigus kuuluda talle meelepärasesse erakonda Tõsi, sest igal kodanikul on õigus seda otsustada. Eestis on parteiline plurarism. Riigikogus on esindatud 4 erakonda. Eestis on vasakpoolsed ja parempoolsed parteid. Poliitikas on kajastatud erinevad huvid. Parempoolsed parteid arvavad, et inimene ise peab eeskätt oma toimetuleku ja käekäigu eest vastutama. Vasakpoolsed parteid arvavad, et põhivastutus inimese elujärje eest lasub riigil. Riigikogus on praegu esindatud 4 erakonda (Eesti Reformierakond, Eesti Keskerakond, Sotsiaaldemokraatlik erakond ja Isamaa ja Respublica Liit)
väärtuste , arusaamade ja eesmärkide baasil . Perekond abielupaar koos järglaste ja lähisugulastega . Leibkond ühise majapidamisega inimesed kes ei pruugi olla sugulased. Ülalpeetav laps,pensionär , puudega tööealine inimene too kes ise palka ei saa . Tööealised ja võimelised inimesed moodustavad ühiskonna tööjõu . Sotsiaalne kihistus ,e. hierahia e. paremusjärjestus. Inimeste mitmekesised huvid. Plurarism inimeste huvide mitmekesisus. Ühiskonda , kus on lubatud mitmesugused vaated,ideoloogiad , organisatsioonid, omandivorrmid,kultuurid, sotsiaalsed grupid nim .pluralistlikuks . Identiteet ühiskonna või kogukonnaliikmete vaimne ühtekuuluvus tunne . Tolerantsus sallivus . Nulltolerants täisleppimatus . Demokraatlik poliitika järgib pingete ja vastuolude lahendamisel järgmisi põhimõtteis : · tegutseda tohib ainult seadusega lubatud raamides
iseloomustab demokraatlike õiguste ja vabaduste reaalset kasutamist ühiskonnas ning riigivõimuorganite seotust oma tegevuse õiguslike alustega. Poliitilise reziimi põhitüüpidena eristatakse tavaliselt demokraatlikku, autoritaarset ja totalitaarset poliitilist reziimi. Demokraatlik poliitiline reziim (ehk demokraatia) on selline valitsemisviis, kus riigivõim lähtub rahvast, toetub rahva enamusele ja on rahva poolt kontrollitav. Seda reziimi iseloomustab poliitiline plurarism, üldine valimisõigus, kodanike õiguste ja vabaduste sätestamine konstitutsioonis ja nende kasutamise reaalne tagamine praktikas. Demokraatia olulisteks tagatisteks on võimude lahususe põhimõtte järgimine, sõltumatu kohtu olemasolu ja seaduslikkuse printsiibist kinnipidamine. Demokraatliku reziimi nõuetele vastab tänapäeval kõige täielikumalt õigusriik. Autoritaarne poliitiline reziim rajaneb isikuvõimul, võimu
annaabi.ee 
