meid homne päev. Kas on võimalik, et tehnoloogia ning sellega koos ka meediakunst, levib lõpuks nii laialdaselt, et unustuste hõlma vajuvad nii kujutava kunsti kui muusika esialgsed meetodid ning kasutamisviisid? Võib-olla mitte, kuid võimalus selleks jääb siiski. Nii nagu varem loodi maalikunsti ja muusikat järjest laiemale publikule ning ehitati üha suuremaid näitusesaale ja kontserdimaju, nii muutub ka maailm täna aina pluralistlikumaks ning kunstniku võimalus jõuda publikuni üha suureneb. Reaalsete hoonete osatähtsus kunsti levitamiseks ja selle esitamiseks väheneb ning küberruumi oma suureneb. Kunst, mille nägemiseks tuli varem ette võtta pikki teekondi, on nüüd küberruumist leitav vaid mõne minuti ning väheste materiaalsete vahenditega. Kunstnikud innustuvad sellest, et kontakti leidmine suurema publikuga on lihtne ning nõuab vähe aega ning see on kindlasti üks
mille tulemusel riiklikud poliitikavaldkonnad muutuvad järjest enam Euroopa poliitikakujundamise subjektiks' mõjutatavad valdkonnad 1. siseriiklikud struktuurid: a) poliitiline struktuur (institutsioonid, avalik haldus, valitsustevahelised suhted, õigusstruktuur) ja b) esindatuse struktuurid (poliitilised parteid, survegrupid) 2. Avalik poliitika: selles tegutsejad, poliitikaprobleemid, stiil, vahendid ja ressursid. Stiil võib muutuda nt vähem konfliktseks, korporatiivsemaks, pluralistlikumaks või nt rohkem reguleerituks. Mõjutusi Euroopast on poliitikale nii ühildumise näol kui ka otsese ülevõtmise näol. 3. Kognitiivsed ja normatiivsed struktuurid- diskursus, normid ja väärtused, poliitiline legitiimsus, identiteedid, riigi valitsemise traditsioonid, poliitikaparadigmad. Normatiivsed muutused võivad omakorda tekitada muutusi kogu poliitikastruktuurides, näiteks võib diskursus muuta seda, kuidas poliitilised parteid tõlgendavad erinevaid dilemmasid.
Radaelli järgi kolm laia valdkonda, mida vaadata euroopastumise kontekstis: 1. siseriiklikud struktuurid: a) poliitiline struktuur (institutsioonid, avalik haldus, valitsustevahelised suhted, õigusstruktuur) ja b) esindatuse struktuurid (poliitilised parteid, survegrupid) 2. Avalik poliitika: selles tegutsejad, poliitikaprobleemid, stiil, vahendid ja ressursid. Stiil võib muutuda nt vähem konfliktseks, korporatiivsemaks, pluralistlikumaks või nt rohkem reguleerituks. Mõjutusi Euroopast on poliitikale nii ühildumise näol kui ka otsese ülevõtmise näol. 3. Kognitiivsed ja normatiivsed struktuurid- diskursus, normid ja väärtused, poliitiline legitiimsus, identiteedid, riigi valitsemise traditsioonid, poliitikaparadigmad. Normatiivsed muutused võivad omakorda tekitada muutusi kogu poliitikastruktuurides, näiteks võib diskursus muuta seda, kuidas poliitilised parteid tõlgendavad erinevaid dilemmasid
kasutama ka mõned akadeemikud: Paul Albert Besnard (1849-1934) Madame Roger Jourdain´i portree. (Riigi poolt kõrgelt hinnatud akadeemiline joonistus on säilinud, poos ja ilme realismimõjuline, lilled ja kleit õrnalt maalilisemad impressionistide mõju olemas). Kompromiss akadeemilise traditsiooni ja impressionismi vahel läks rahvale peale (ka Degas) 19. saj lõpp. Ak kunst hakkas muutuma pluralistlikumaks, 1890 läks akadeemiline zhürii lõhki, ei jõudnund enam kokkuleppele.. oli neid kes olid vanamoodsad kui uuemeelsemaid hakkas toimuma kaks paralleelset nähtust akadeemiline (konservatiivne) ja realismi mõjudega akadeemiline kunst (mõõdukalt uuenduslik). See saatis omamoodi sõnumi kunstiellu (varem hea kunst on selline) nüüd head kunsti võib olla mitmesugust laadi. See hakkas soodustama uute kunstivoolude läbimurdmist uue saj