- kriitika: mehaanilisus, inimene allutatud masinale. Chaplin: Moodsad ajad."Robot" Karel Capeki sõna "Rossum's Universal Robots" 1921, alguses pidi olema "labor". Tegelikult mõtles välja Josef, Kareli vend. 14. Bourdieu klassiteooria - Bourdieu räägib põhiliselt kolmest klassist: kõrgklass, kes ise kehtestab reeglid; keskklass, kes püüab neid jäljendada; alamklass, kes on rahul sellega mida talle pakutakse. klass on vaid teoreetiline jaotus normaalolukorras. 15. Võrdle Marxi ja pluralistide võimu definitsioone võim on ühiskonnastruktuuri omadus, sõltumatu võimusuhtes osalejate individuaalsest tahtest. Klassistruktuuri tagajärg. Def nt. Nicos Poulantzas (1978): Võim = ühe klassi võimalus oma huvide teostamiseks teiste klasside huvide vastu. - NB: 1) võim on lahutamatu majanduslikest ja klassisuhetest 2) võim sisaldab sundust/selle võimalust (politsei, sõjavägi...) 3) konflikt on tegelikult klasside, mitte indiviidide vahel (vrd. pr. k. société anonyme = osaühing .
parteispektrit, vaimukultuuri. Pluralismi peetakse demokraatliku ühiskonna obligatoorseks tunnuseks;2) koolkond USA poliitikateaduses, mille kohaselt nüüdisdemokraatias pole enam ühte kindlat võimueliiti. Võim jagatakse erinevate huvigruppide vahel läbirääkimiste ja kokkulepete alusel. Pluralistide tuntuim esindaja on R.Dahl (vt. ka polüarhia) poliitiline ökonoomia majandusteaduse haru, mis mõtestab majandusliku arengu seaduspärasusi lähtudes ühiskonna ajaloolise arengu astmetest polüarhia USA politoloogi Robert Dahli teooria võimu hajutamisest nüüdisdemokraatias erinevate erakondade, kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel.
Piiratud valitsemise vastandiks on piiramatu, õigusvastane ehk diktaatorlik valitsemine pluralism (1) - 1) mitmekesisus, paljusus, mis võib iseloomustada ühiskonna sotsiaalset struktuuri, parteispektrit, vaimukultuuri. Pluralismi peetakse demokraatliku ühiskonna obligatoorseks tunnuseks, - 2) koolkond USA poliitikateaduses, mille kohaselt nüüdisdemokraatias pole enam ühte kindlat võimueliiti. Võim jagatakse erinevate huvigruppide vahel läbirääkimiste ja kokkulepete alusel. Pluralistide tuntuim esindaja on R.Dahl (vt. Ka polüarhia) poliitika (2) - ressursside jagamine, õiguste kehtestamine ning konfliktide lahendamine võimu omavate institutsioonide poolt oma huvide realiseerimise eesmärgil. poliitiline hoiak (2) - indiviidi sisemine valmisolek käituda teatud viisil mingi poliitika objekti (näiteks erakonna) või sündmuse (näiteks valimiste) suhtes poliitiline kultuur (2) - poliitika ja riigivõimuga seotud teadmiste, oskuste ja levinud käitumismallide kompleks. (Vt
järgmistes loengutes, kultuuri ja töö all) Ka poliitiliste institutsioonide iseloom on klassikalise marxismi kohaselt olla valitsev • klassi huvides, kasutada võinm valitseva klassi huvides. Marx ja marxism üks mõjukas marxist •N • PLURALISTLIK SUUND võim on jaotunud üle terve ühiskonna, ei ole ainult eliidi või valitseva klassi käes. Konflikt ja sundus ei ole vältimatud: võim on positiivne. Pluralistide definitsioon näiteks Talcott Parsonsilt: Võim on isiku võime oma ühiskondlikke eesmärke teostada. (Analoogiline rahaga: üldine võime). Võim, mõju (influence) ja autoriteet on seega pluralistide jaoks lähedased mõisted. Robert Dahl. 1) võimu kasutab indiviid (taas intentsionaalsus) 2) võim on positiivne, mitte lihtsalt teisi piirav, vaid midagi uut võimaldav 2) võim on kõigi käes (siiski erineval määral)
järgmistes loengutes, kultuuri ja töö all) Ka poliitiliste institutsioonide iseloom on klassikalise marxismi kohaselt olla valitsev · klassi huvides, kasutada võinm valitseva klassi huvides. Marx ja marxism üks mõjukas marxist ·N · PLURALISTLIK SUUND võim on jaotunud üle terve ühiskonna, ei ole ainult eliidi või valitseva klassi käes. Konflikt ja sundus ei ole vältimatud: võim on positiivne. Pluralistide definitsioon näiteks Talcott Parsonsilt: Võim on isiku võime oma ühiskondlikke eesmärke teostada. (Analoogiline rahaga: üldine võime). Võim, mõju (influence) ja autoriteet on seega pluralistide jaoks lähedased mõisted. Robert Dahl. 1) võimu kasutab indiviid (taas intentsionaalsus) 2) võim on positiivne, mitte lihtsalt teisi piirav, vaid midagi uut võimaldav 2) võim on kõigi käes (siiski erineval määral)
järgmistes loengutes, kultuuri ja töö all) Ka poliitiliste institutsioonide iseloom on klassikalise marxismi kohaselt olla valitsev • klassi huvides, kasutada võinm valitseva klassi huvides. Marx ja marxism üks mõjukas marxist •N • PLURALISTLIK SUUND võim on jaotunud üle terve ühiskonna, ei ole ainult eliidi või valitseva klassi käes. Konflikt ja sundus ei ole vältimatud: võim on positiivne. Pluralistide definitsioon näiteks Talcott Parsonsilt: Võim on isiku võime oma ühiskondlikke eesmärke teostada. (Analoogiline rahaga: üldine võime). Võim, mõju (influence) ja autoriteet on seega pluralistide jaoks lähedased mõisted. Robert Dahl. 1) võimu kasutab indiviid (taas intentsionaalsus) 2) võim on positiivne, mitte lihtsalt teisi piirav, vaid midagi uut võimaldav 2) võim on kõigi käes (siiski erineval määral)
· nõustus sellega, et iga keeruline ühiskond peab arvestama teravate grupikonfliktidega · arutas institutsionaalse ja sotsiaalse kontrolli ning tasakaalu kui riigi monismi ärahoidva mehhanismi kasulikkuse üle · kaitstes poliitilise pluralismi väärtusi, olles samas teadlik sellise ühiskonna ohtudest, kus domineerivaks motiiviks oli isiklik huvi. Pluralistide põhimeetodid on: · positivism ja biheiviorism · metodoloogiline individualism · funktsionalism (mõnedel juhtudel) Teiste teoreetikutega võrreldes osutavad pluralistid palju enam tähelepanu valimistele, parteide konkurentsile ja huvigruppidele Eliiditeooria 'Eliit' tähendas algselt parimat, väljapaistvat ehk creme de la creme; nii mõistetakse seda tänaseni. Mõiste tõid
revolutsioonilist situatsiooni ootama. Töölisklassi intelligendid (orgaanilised intelligendid) klass on esikohal (kas tänapäeval on?) III Pluralistlik võimuteooria: võim on jaotunud üle terve ühiskonna, ei ole ainult eliidi või valitseva klassi käes. Konflikt ja sundus ei ole vältimatud: võim = positiivne. Def. nt. Talcott Parsons: Võim = isiku võime oma ühiskondlikke eesmärke teostada. Analoogiline rahaga: üldine võime - võim, mõju (influence) ja autoriteet on seega pluralistide jaoks lähedased mõisted. -Robert Dahl (s 1915, demokraatiateoreetik, seni kõige mõjukam USA poliitikateoreetik) (1970): mõju on isiku võime muuta teise isiku käitumist 1) võimu kasutab indiviid (=> intentsionaalsus) 1. Ratsionaalne veenmine - nt arst 2. Manipulatiivne veenmine - nt propaganda 3. Indutseerimine e esile kutsumine- nt altkäemaks 4. Võim - nt vanglaärhvardus 5. Sundus - nt väljapressimine 6. Füüsiline jõud - nt piinamine
annaabi.ee 
