Emaka paks sein koosneb sisemisest limaskestast (endomeetriumist), tugevast lihaskestast (müomeetriumist) ja serooskestast. Limaskestas eristatakse pindmist funktsionaalkihti, kus toimuvad perioodilised muutused ja sügavamat basaalkihti, mille arvel limaskest regenereerub ehk uueneb. Emaka limaskest moodustub tüüpilistest näärmetest ja rakurohkest stroomast. Emakakael asub tupe kohal. Tupp on emakakaela ja häbeme vahel asuv kanal. Munasarjad on pisikesed ploomikujulised elundid, kus toodetakse bioloogiliselt aktiivseid aineid, naissuguhormoone östrogeene ja progesterooni. Need hormoonid mõjutavad naise organismi kasvu ja arenemist ning põhjustavad perioodilisi muutusi emaka limaskestas. Munasarjas valmivad munarakud . Munarakk asub vedelikuga täidetud põiekese ehk folliikuli sees. Folliikulite arengut kontrollitakse hüpofüüsi (ajuripatsi) poolt toodetud hormoonide gonadotropiinide - kaudu. Gonadotropiinide tootmist
Sugulise erutuse ajal täituvad need verega ja tekib erektsioon. b) Munandikott (scrotum): lahkliha piirkonnas nahast ja nahaaluskoest moodustunud ümbris munandite ja munandimanuste kaitseks. Kokku kasvanud kahest poolest, munandite vahel vahesein. Sisemised kihid (fastsiad, munandi tõsturlihas jne.) on pärit kõhuõõne seinast. Naise suguelundid: A.Sisesuguelundid: munasarjad, munajuhad, emakas ja tupp. Munasari (ovarium): naise (tähtsaim!) sugunääre, ca 5 g raskused ploomikujulised elundid vaagnaõõne külgseinal. Munasarjades paiknevad ja järgemööda küpsevad munarakud, küpsed munarakud väljuvad munasarjast ovulatsiooni käigus. NB! Samuti toodab munasari hulgaliselt naissuguhormoone. Munajuha (tuba uterina, salpinx): lehtrikujulise otsaga toru, mis püüab kinni munasarjast väljunud munaraku ja viib selle emakasse. Munajuhas toimub ka viljastumine – munaraku ja seemneraku ühinemine.
Spetsiaalne Madala- 1. Tomat 'Marutschka` sort avamaal ja kilekasvuhoones kasvatamiseks. Viljad Keskvalmiv 70-80g kasvuline punased, ploomikujulised. Madalaksvuline põõsastomat, saagikas sort kasvatamiseks avamaal või kiletunnelis. Vili punane, Madala- 2. Tomat 'Roma' Keskhiline 30-50g ploomikujuline, viljaliha tihe. Sobib grillimiseks ja kasvuline
on datlipalm ka praegu üks peamisi toidutaimi. Tänapäeval viljeldakse veel Iisrealis, Iraanis, Kreekas, Austraalias, USAs ja Mehhikos. Euroopasse saabuvad datlid peamiselt Maseille´ sadama kaudu. Datlid on botaaniliselt marjad, mis kasvavad suurte kobaratena kuni 25 m kõrguste datlipalmide otsas. Puu kasvab kuni 100 aasta vanuseks ja hakkab vilja kandma 8. kuni 10. kasvuaastal. Emaspuul võib olla 8-10 suurt õisikut, milles igaühes areneb 100-200 vilja. Datlid on ploomikujulised, 6-10 cm pikkused, punakaspruuni koore ja valkja sisuga ning hallikaspruuni mittesöödava pikliku kiviga viljad. Nad on väga magusad, meenutavad maitselt mett ja on aromaatsed. Datlipalmil tuntakse kuni 500 erinevat sorti. Eksportivate maade järgi tähistatult eristatakse Egiptusest pärinevaid aleksandria datleid, samuti araabia datleid, pärsia datleid jne. Värsked datlid saabuvad Euroopasse müügile kuivatamata kujul oktoobrist jaanuarini.
Õunadest sobivad kuivatamiseks kõige paremini küpsed, hapud ja magushapud kõvema viljalihaga õunad. Õunad vajavad kuivamise algul kõrgemat, umbes 80°C ja lõpul jahedamat nii 40°C temperatuuri. 37 Itaaliast pärit maailmakuulsaid päikesekuivatatud tomateid saab ka ise kodus valmistada, küll mitte päikese käes, vaid ahjus 110 °C juures. Kuivatamiseks sobivad väikesed või ploomikujulised punased tomatid. Tomatid tuleb pesta ja kuivatada, lõigata piki vilja pooleks või neljaks ja eemalda vesine seemnete osa. Seejärel asetada ahjuplaadile foolium, selle peale rest ning tomatid panna restile lõikepinnaga allapoole ja kuivatada 110°C juures 7-8 tundi. Säilitada korralikult suletavas purgis oliiviõlis; sobib lisada ka maitseaineid. Maitse- ja ravimtaimede kuivatamiseks sobib pime, kuiv, soe, puhas tuuletõmbega ruum, mis võiks olla ka ventileeritav
annaabi.ee 
